Kirke Kangro (PG 1993) kuraatorinäitus Kunstihoones

22.04.2012 - 03.06.2012 EKSOOTIKA KURAATOR: KIRKE KANGRO Kunstnikud: TONE KRISTIN BJORDAM, MARKO MÄETAMM,  DÉNES FARKAS, TAAVI TALVE, JAN MANSKI, EGILL  SÆBJÖRNSSON, KENNARDPHILLIPPS, ANSSI KASITONNI,  KAI KALJO, SILJA SAAREPUU & VILLU PLINK,  JAANUS SAMMA, MINNA HINT, TOOMAS THETLOFF,  RAUL KELLER, KIWA, SEPPO RENVALL, YANG LI,  JAAN TOOMIK, CORY ARCANGEL Subeksootika: Tõnu Kõrvits, Kaido Mikk, Kirke Kangro Näitust toetavad / Supporters: Eesti Kultuurkapital, Islandi Suursaatkond, Embassy of  Iceland, Armin Kõomägi, Karto OÜ, Temnikova & Kasela Gallery, Lisson Gallery Tone Bjordam, Coral, 2009 „Exotikós“ tähendab kreeka keeles seda, mis tuleb „väljastpoolt“.  Väga avaras tähenduses tuleb „väljastpoolt“ igasugune info  ning soov ja suutlikkus haarata aina uut ja harjumuspäratut teavet  käib eluspüsimise juurde. Aga eksootikajanu tähendab  midagi muud kui elusolendeile omast infovajadust, isegi kui ta  algselt sellest välja kasvab. Eksootika on tugevalt ideoloogiliste  konnotatsioonidega mõiste. Eksotistlik hoiak hõlmab nii  võimumänge kui ka mitmesuguseid kultuuristereotüüpe ja  stiilikaanoneid. Eksootikat ihates ihkame me teistsugusust, mis  jääkski teistsuguseks, tunneme tõmmet millegi niisuguse suhtes,  millest me tahame, et see meile võõras oleks: võõruse ja  kummastavuse kadumisega haihtub ka objekti eksootilisus kui  väärtus. Eksootiline on alati teine, ta lummab sellega, et jääb  „normist“ väljapoole ega asu seega üldjuhul ka võimupositsioonil.  Võimu ja normi poolel on ikka eksootika tarbija, normaalsesse  korda sissearvatu. Julian Baggini viitab paradoksile, mis peitub  multikultuursuse nautlemises: multikultuursust propageerides  surutakse võõras kultuur sageli eksootilisuse sundpositsiooni, nii  et oma lumma säilitamiseks ei tohi see omakorda multikultuurne  olla, muutuda ega kohaneda. Ilmselgelt on käsk "ole eksootiline!"  rõhuv ja ahistav.Globaliseeruvas maailmas, kus info võõrapärase  kohta ja sageli ka võõrapärased reaaliad ise on kiiresti  kättesaadavad, läheb üha uute eksootiliste objektide leidmine  raskeks, ent vajadus eksootika kui lõputu erinevuse järele ei  kao. Eksootika müüb ja see müüvus toob kaasa ka tema  entroopia. Boris Groys leiab artiklis "Linn turistliku  reprodutseerimise ajastul": „Turism tähistab uut ajaloofaasi  urbanistliku utoopia ja maailma topograafia suhetes. Enam ei  liigu ringi mitte individuaalne romantiline turist, vaid liiguvad  igasugused inimesed, asjad, märgid, pildid, kõikvõimalikest eri  paikadest - nad lahkuvad oma algsest kohast ja asuvad retkele  laia maailma. Jäik vahetegemine romantilise turisti ja paikse  kohaliku populatsiooni vahel on kiire kaduma. Linnad ei oota  enam turisti saabumist, ka nemad on läinud liikvele, taastootes  ennast maailma mastaabis, levides igas suunas. Nad teevad  seda kiiremini, kui ükski romantiline turist oleks seda kunagi  suutnud teha. See on põhjustanud nurinat, et kõik linnad on  nüüd omavahel sarnased – turist näeb igas järgmises linnas  samu asju, mida eelmiseski. See sarnasuse kogemus  kaasaegsete linnade puhul võib vaatlejas tekitada  ekslikku arusaama, et globaliseerumine on kustutanud kõik  kultuurilised eripärad ja identiteedid. Kuid tegelikkuses pole  need eripärad mitte kadunud, vaid läinud omakorda reisima, end  taastootma ja laiendama.“ Mida tähendab turistlikul ajastul  eksootika? Kas eksootika tajumises, eksootilistes väärtustes on  võimalik välja tuua mingeid selgeid dominante – kas „eksootilisel“  on oma üldinimlik kuju ja struktuur? Kuidas on eksootiline „teine“  seotud identiteedi ja „meiega“? Kuivõrd ta rõhub Eesti inimesi ja  kas ta pakub neile mingeid võimalusi? Mil määral aitab eksootika  maailma rahvastel ja inimgruppidel enesekaubastamise  kaudu elus püsida? Kes on meie jaoks eksootiline?   Näituse kujundus: Jaanus Samma, Kirke Kangro Pühapäeval, 22.04 kell 16.00 artist talk: Kennard Phillipps,  Kai Kaljo, Marko Mäetamm Reedel, 11.05 kell 17.00 "Eksootika" vestlusring Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Islandi Suursaatkond ja Promote Island,  Armin Kõomägi, Sokos Hotel Viru, Manipenny, Temnikova & Kasela Gallery, Karto OÜ, Lisson Gallery, i8 Gallery, Näitus jääb avatuks kuni 03.06.2012