Tundmatu autor on kokku pannud kooli tutvustava artikli ajalehe "Põhja-Tallinna Sõnumid"
7. detsembri numbrisse. Ajaleht jõuab tasuta kõigi Põhja-Tallinna elanike postkastidesse.
Segaduste vältimiseks on siin võimalik lugeda kärpimata versiooni tekstist, mis käsitleb kunsti
õpetamist Pelgulinna Gümnaasiumis.
Artikli juures avaldatud 3 fotot on pärit kooli kunstiarhiivist, 1 foto autor on teadmata.
Kunst Pelgulinna Gümnaasiumis
Pelgulinna kool (siis Tallinna 46. Keskkool) oli 1962. aastal esimene üldhariduskool Eestis, kus loodi kujutava kunsti süvaõppega klassid ning need toona alguse saanud traditsioonid kujundavad kooli nägu tänaseni.
Kunstiõpetuse õppekavade koostamise põhiliseks küsimuseks on tasakaalu otsimine klassikaliste väärtuste (sealhulgas tehniliste oskuste) ning kaasaegse maailma mõtestamise ning väljundite vahel.
Algkooli kunstiklasside õpilased tegelevad ümbritseva maailma tundmaõppimisega läbi joonistamise, maalimise, vormiõpetuse ja kompositsiooni põhitõdede omandamise nädalas nelja tunni ulatuses. Klass on kunstitunnis jaotatud kaheks väiksemaks rühmaks ja tunnid toimuvad molbertitega sisustatud kunstiklassides. Lisaks on koolis skulptuuri- ja graafikaateljee koos hinnalise trükipressiga ning galerii.
Põhikooli lõpuni pannakse kunstiõpetuses rõhk loovale eneseväljendusele ja läbi selle erinevate võimaluste ja kunstitehnikate katsetamisele ja klassikaliste esteetiliste väärtuste tutvustamisele. Gümnaasiumis lisandub kaasaegse kunstikeele tundmaõppimine ning spetsiifilise suunitlusega valikained – õpilased võivad keskenduda enam kujunduskunstide suunale (disain, arhitektuuri alused) või vabadele kunstidele (interdistsiplinaarne ja kaasaegne kunst), samuti õpivad kõik kunstiklasside õpilased kunstiajalugu ja vormiõpetust.
Ka Pelgulinna Gümnaasiumi tavaklasside õpilased ei jää kunsti õppimisest kõrvale – põhikoolis annavad neile kunstitunde needsamad õpetajad, kes õpetavad kunstiklasside õpilasi ning gümnaasiumi kunstiklassides on nii mõnigi õpilane pärit varasemast tavaklassist. Gümnaasiumis võivad teiste suundade õpilased valikkursustel õppida üldkunsti, kirjaõpetust ja joonestamist.
Kooli kunstielu osaks on traditsioonilised kunstipraktikad ja laagrid, igakevadised avalikud põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajate lõputööde näitused (juba 18 aastat toimuvad need KULLO Lastegaleriis vanalinnas), moešõud, mitmesugused konkursid ja koostööprojektid ning näitused.
Pelgulinna Gümnaasiumis antav kunstiharidus on heaks vundamendiks kõrgema kunstihariduse omandamisele ükskõik millises kõrgemas kunstiõppeasutuses - ja selle tõestuseks on aastate jooksul kooli vilistlaste hulgast välja kasvanud kümned nimekad kunstnikud. Kuid mitte ainult - pidev loomingulise protsessiga tegelemine arendab õpilases paljusid omadusi ja tööharjumusi, mis on vajalikud ka ükskõik millise teise erialaga tegelemiseks ning kaasaegses maailmas hakkamasaamiseks.
Kooli kunstisuuna eesmärgiks on kasvatada tervikliku isiksusega noori inimesi, kes orienteeruvad adekvaatselt kaasaegses kultuurisituatsioonis, oskavad ära tunda, analüüsida ning hinnata erinevaid kunstialasid ja nende kombinatsioone ning on valmis kultuurielus osalema, olgu siis loojate või kultuuri tarbijatena.
Pelgulinna Gümnaasiumi õpilaste, õpetajate ja vilistlaste töö ning loominguliste saavutustega on võimalik pidevalt tutvuda kooli kunstiarhiivis
( http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets/ ) ja kunstiblogi
( http://pelgulinnakunst.blogspot.com/) kaudu.
Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiklassides on õppinud Eesti Kunstiakadeemia rektor ja tekstiilikunstnik Signe Kivi, maalikunstnikud Ando Keskküla, Andres Tolts ja Mari Kurismaa, raamatugraafikud Jüri Kaarmaa, Jaan Tammsaar ja Raivo Järvi, moekunstnikud Katrin Kuldma, Aldo Järvsoo, moe ja ehtekunstnik Tanel Veenre, arhitektid Jüri Okas ja Mattias Agabuš, sisearhitekt Priit Põldme, kunstiteadlane Harry Liivrand, keraamik Georg Bogatkin, tootedisainer Tarmo Luisk. Pelgulinna koolis on õppinud ka Sandra Jõgeva, Al Paldrok, Erki Kasemets, Heigo Jelle, Janika Sootna, Andro Kööp, Andrus Rõuk, Urmas Mikk, Leonardo Meigas, Ave Nahkur, Jüri Mildeberg, Kirke Kangro, Tiiu Kirsipuu, Mait Laas, Elo Liiv ja paljud, paljud teised.
Kunstiõpetajate hulgas on aastate jooksul olnud üle paarikümne õpetaja, kellest paljud on tuntud ka kunstnikena, näiteks Ludmilla Siim, Mare Vint, Mari Roosvalt, Paul Allik, Hille Palm, Marju Mutsu jt. Aastaid kujundasid Pelgulinna kooli nägu kunstiõpetajad Hillar Tatar ja Tiiu Isok.
Praegu õpetavad koolis kunstiaineid Jüri Mäemat, Tiia Vali, Tiiu Esnar, Margus Tänav, Tavo Tall ja Triinu Jürves.
Triinu Jürves
PG kunsti ainekomisjoni juhataja
18.11.2010
No comments:
Post a Comment