Reedel 20.11 kell 17.30-20.30 PG auditooriumis,
kavas eesti tudengifilmid ning Danny Boyle'i
"Rentslimiljönär" (2008).
Korraldavad Mirjam Kristian ja Alissa Nirgi (10 K).
Olete oodatud!
Wednesday, November 18, 2009
Eelteade - kinoõhtu PG-s 20.11
Reedel 20.11 kell 17.30-20.30 PG auditooriumis,
kavas eesti tudengifilmid ning Danny Boyle'i
"Rentslimiljönär" (2008).
Korraldavad Mirjam Kristian ja Alissa Nirgi (10 K).
Olete oodatud!
Bernt Notke 500 PG-s
TR. Jürves 2009
II korruse suures koridoris on eksponeeritud 8 BK klassi surmatantsu-aineline kunstiprojekt, mille käigus noored on püüdnud seostada Bernt Notke maali sisu tänapäeva elu ning inimestega.
Lisaks töödele on üleval selgitavad ja teemat avavad tekstid.
Tööde autorid on Maris Morel, Heleri Kõrge, Jörgen Rohde, Villu Samblik, Erika Eding, Maarja Sildvee ja J.-Anette Grünberg, õpilasi juhendas õpetaja Jüri Mäemat.
Kunstiklassides uued õppevahendid
TR. Jürves 2009
Pelgulinna Gümnaasiumi kõik kunstiklassid on nüüdsest varustatud uute õppevahenditega - värviringi ning värvuskontrastide tabelitega kirjastuselt Saara.
Elo Liiv (PG 1990) on Tartu Maratoni mälestusmärgi ideekavandite konkursi võitjate hulgas
Tartu Maratoni mälestusmärgi ideekonkursi tulemuseks kaks võrdset kavandit
Täna hommikul kuulutati välja Tartu Maratoni mälestusmärgi ideekonkursi võitjad. Žürii hinnangul osutus esitatud 38 kavandi seast parima väljaselgitamine oodatust keerulisemaks, mistõttu hetkel lõplikku võitjat välja ei kuulutatud.
Esimest ja teist kohta jagavad võistlustööd „Lumm“ (autorid Elo Liiv (PG 1990) ja Katrin Koov) ja „Rutt“ (autorid Rait Siska, Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör, Risto Tali). Kolmandaks tuli Risto Parve ja Martin Kinksi töö „Tõus“.
Kahe parima kavandi autoritele tehakse žürii poolt ettepanek vastata võistlustööde hindamise käigus tekkinud küsimustele ja ettepanekutele ning seejärel valitakse valmiv kavand. Žüriiliige Tartu linnaarhidekt Tiit Sild sõnab, et konkursil esitatud tööde tase oli üllatavalt kõrge ning žüriil oli, mille vahel valida. „Kaks parimat tööd paistsid silma väga selge ja arusaadava idee poolest. Üks neist mõjub väga arhailiselt ja võimsalt ning teine annab läbi selge maratoni trajektori idee Tartu Maratoni mõtteid väga kujundlikult ja lihtsalt edasi,“ iseloomustab Sild kahte parimat. Ta lisab, et võidutööde osas oli žürii otsus konsensuslik ja hindab konkurssi igati kordaläinuks. Äramärkimist leidsid ka võistlustööd „Mets“ (autor Villem Tomiste), „Võimalus“ (autorid Mikk Mutso ja Kaarel Eelma) ja „Suusakampsun“ (autorid Leena Kuutma, Marje Karu, Tiina Teng-Tamme).
Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees ja žürii liige Indrek Kelk sõnab, et konkursi positiivseks üllatuseks oli skulptorite ja maastikuarhitektide suur huvi spordirahva tegemiste vastu. „Kõige rohkem töid laekus konkursi viimase päeva hommikul ning kui enne võis tööde hulgaga rahule jääda, siis nüüd oli tegemist juba väga esindusliku valikuga. Tänan südamest kõiki konkursil osalenuid,“ jagab Kelk esmamuljeid ja kutsub kõiki Tartu Laululava ruumidesse (Laulupeo pst 25) esitatud kavanditega tutvuma ning valima rahva lemmikut, mis pälvib Klubi Tartu Maratoni sümboolse auhinna.
Tartu Maratoni mälestusmärgi ideekonkursi eesmärk on tähistada vääriliselt 50 aasta möödumist Eesti ühe suurima osavõtuga ja rahvusvaheliselt kõige tuntuma spordisündmuse Tartu suusamaratoni esimesest stardist. 16. jaanuaril 2010 möödub suursündmuse esimesest lähtest pool sajandit. Tartu Maratoni mälestusmärk hakkab paiknema Tartus Emajõe ja Vabaduse pst vahelisel rohealal, orienteeruvalt restoran-ööklubi Atlantis vastas, kust anti ka esimese Tartu suusamaratoni start.
http://www.tartumaraton.ee
Täna hommikul kuulutati välja Tartu Maratoni mälestusmärgi ideekonkursi võitjad. Žürii hinnangul osutus esitatud 38 kavandi seast parima väljaselgitamine oodatust keerulisemaks, mistõttu hetkel lõplikku võitjat välja ei kuulutatud.
Esimest ja teist kohta jagavad võistlustööd „Lumm“ (autorid Elo Liiv (PG 1990) ja Katrin Koov) ja „Rutt“ (autorid Rait Siska, Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör, Risto Tali). Kolmandaks tuli Risto Parve ja Martin Kinksi töö „Tõus“.
Kahe parima kavandi autoritele tehakse žürii poolt ettepanek vastata võistlustööde hindamise käigus tekkinud küsimustele ja ettepanekutele ning seejärel valitakse valmiv kavand. Žüriiliige Tartu linnaarhidekt Tiit Sild sõnab, et konkursil esitatud tööde tase oli üllatavalt kõrge ning žüriil oli, mille vahel valida. „Kaks parimat tööd paistsid silma väga selge ja arusaadava idee poolest. Üks neist mõjub väga arhailiselt ja võimsalt ning teine annab läbi selge maratoni trajektori idee Tartu Maratoni mõtteid väga kujundlikult ja lihtsalt edasi,“ iseloomustab Sild kahte parimat. Ta lisab, et võidutööde osas oli žürii otsus konsensuslik ja hindab konkurssi igati kordaläinuks. Äramärkimist leidsid ka võistlustööd „Mets“ (autor Villem Tomiste), „Võimalus“ (autorid Mikk Mutso ja Kaarel Eelma) ja „Suusakampsun“ (autorid Leena Kuutma, Marje Karu, Tiina Teng-Tamme).
Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees ja žürii liige Indrek Kelk sõnab, et konkursi positiivseks üllatuseks oli skulptorite ja maastikuarhitektide suur huvi spordirahva tegemiste vastu. „Kõige rohkem töid laekus konkursi viimase päeva hommikul ning kui enne võis tööde hulgaga rahule jääda, siis nüüd oli tegemist juba väga esindusliku valikuga. Tänan südamest kõiki konkursil osalenuid,“ jagab Kelk esmamuljeid ja kutsub kõiki Tartu Laululava ruumidesse (Laulupeo pst 25) esitatud kavanditega tutvuma ning valima rahva lemmikut, mis pälvib Klubi Tartu Maratoni sümboolse auhinna.
Tartu Maratoni mälestusmärgi ideekonkursi eesmärk on tähistada vääriliselt 50 aasta möödumist Eesti ühe suurima osavõtuga ja rahvusvaheliselt kõige tuntuma spordisündmuse Tartu suusamaratoni esimesest stardist. 16. jaanuaril 2010 möödub suursündmuse esimesest lähtest pool sajandit. Tartu Maratoni mälestusmärk hakkab paiknema Tartus Emajõe ja Vabaduse pst vahelisel rohealal, orienteeruvalt restoran-ööklubi Atlantis vastas, kust anti ka esimese Tartu suusamaratoni start.
http://www.tartumaraton.ee
Monday, November 16, 2009
Matisse'i ühisprojekti näitus Tartus
Margus Kiis 2009, http://www.tlkk.ee/
Oktoobris avati Tartus Tiigi tänava koolimajas nelja kunstikooli ühisprojekti kajastav näitus, mille tööd on inspireeritud kuulsa prantsuse kunstniku ja kompositsioonimeistri Matisse`i töödest.
Projektis osalesid Riia Kunstide Kool, Kuršenai Kunstikool Leedust, Tartu Lastekunstikool ning Pelgulinna Gümnaasium.
PG-s tehti Matisse'i ainetel kollaaže eelmise õppeaasta kevadel (vt. http://pelgulinnakunst.blogspot.com/2009/04/kollaazid-la-matisse.html),
aprillikuus oli kunstikoridoris eksponeeritud suuremahuline näitus.
Valminud töödest saatsime 25 kollaaži rahvusvahelise projekti kogusse, mille esimene väljapanek toimuski nüüd Tartus.
Valikut näitusel eksponeeritud töödest võib näha Tartu Lastekunstikooli kodulehel: http://www.lkk.tartu.ee/?a=mypage&path_id=4af04343615b034780e5a
Thursday, November 12, 2009
Uku Sepsivart (PG 2007) koostas raamatu tänavakunstist
Ants Liigus, Pärnu Postimees
Mihkel Maripuu, Postimees
Tõnis Palkov, Uku Sepsivart, Andres Siplane
"HAIGUSTE RAVI. KONTROLLITUD. Raamat tänavakunstist"
Tallinn 2009
-----------------------------------------------------------------------------------
Eesti tänavakunst jõudis raamatukaante vahele (10)
13.11.2009 00:22
Eile esitlesid autorid Uku Sepsivart ja Tõnis Palkov esimest raamatut Eesti tänavakunstist. Raamatust «Haiguste ravi. Kontrollitud» leiab lisaks näidetele parimatest grafititest ka mõistete selgitusi, fakte grafiti ajaloost ja tavaliselt tundmatust eelistavate tänavakunstike mõtteid.
«Paljude töödega on vaeva nähtud, neis on, mida vaadata, ja paljudes on sõnum. Kui keegi neid ei näe, siis läheb kõik luhta, kaob seal olev energia,» vastas Sepsivart küsimusele, miks on vaja jäädvustada nõnda kaduvat kunstiliiki nagu tänavakunst.Palkov nentis, et praegu suhtutakse grafitisse kui sodimisse ning just seda suhtumist on vaja muuta.«Meie ei ürita eitada negatiivset külge, aga on vaja ka teist poolt sellest näidata,» lisas Sepsivart. «Selles raamatus me ei võtnud jäika seisukohta.»
Postimees 13.11.2009 http://www.postimees.ee/?id=187480
Wednesday, November 11, 2009
Avati TTÜ uus raamatukoguhoone
Liis Trimann, postimees.ee
TTÜ uus raamatukogu
Asukoht: Akadeemia tee , Mustamäe
Viis maapealset ja üks maa-alune korrus
Fassaad: ilmastikukindel komposiitkangas
Suletud brutopind: 11 294 m²
Kasulik pind: 11 062 m²500 lugejakohta, 180 arvutikohta
Üle 700 000 trükise
Maksumus: ligi 200 milj. kr.
Rahastamine: EL struktuurifondid, TTÜ omarahastus
Arhitektid: Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ
(Mattias Agabuš - PG 1995, Priit Pent - PG 1991)
Ehituse peatöövõtja: AS Oma Ehitaja
TTÜ uus raamatukogu ühendab sisemise ja välise ilu (39)
11.11.2009 18:00
Urmas Tooming
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) täna pidulikult avatud uus raamatukoguhoone on oma eripärase väljanägemise tõttu Tallinna keskuse üheülbaliste klaasmajadega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ka hoone värviline ja lõbus sisekujundus lausa kutsub raamaturiiulite vahele.
Kogu hoonet ümbritseb trükitud fassaadikangas, mis kaitseb maja siseruume liigse päikesevalguse eest. Sellist arhitektuurset lahendust ei ole maailmas veel ühegi raamatukogu juures kasutatud.
«Unikaalne on ka meie hoone maksumus,» ütles raamatukogu direktor Jüri Järs. «Maja läks maksma umbes 200 miljonit krooni. Mujal maailmas oleks sama hoone hind kujunenud kaks kuni neli korda kõrgemaks.»
TTÜ rektori Peep Sürje sõnul saab Eesti kõige kaasaegsemast raamatukogust mitte ainult ülikooli, vaid ka selle ümber asuva tehnnoloogialinnaku süda.
«On riike, kus president avab uusi relvatehaseid, ja on riike, kus president avab uusi raamatukogusid,» ütles eilsel pidulikul sündmusel president Toomas Hendrik Ilves. «Raamatukogul on jätkuvalt ning kahjuks üha enam täita omamoodi vaimse tsitatelli roll. Sest pole ju väga palju kohti, kus raha asemel loetakse raamatuid.»
TTÜ haldusdirektri Margus Leivo sõnul on kõige tähtsam see, et varem kaheksas einevas kohas laiali olnud raamatud on lõpuks ühte hoonesse kokku kogutud. Tegelikult kolimine veel käib, aga saab varsti ühele poole.
Uus maja on ka tehnoloogiliselt kõrgtase. Raamatukogu kasutajad saavad trükiseid laenutada vastavat automaati kasutades. Loomulikult on olemas ka raamatukohoidjad, kes vajadusel nõu annavad. Tagastada saab raamatuid hoone esimesel korrusel paikneva automaadi abil ööpäevaringselt.
Leivo märkis, et kui TTÜ senine raamatukogu Ehitajate teel 1971.aastal valmis, jäi see kohe kitsaks. Praegu õpib ülikoolis umbes 14 000 tudengit ning uus, vanast kaheksa korda suurem hoone peaks suutma nende kõigi, lisaks ka õppejõudude ja teadurite vajadusi rahuldada. Vana raamatukogu ehitatakse kapitaalselt ümber tudengite kooskäimise kohaks. Uude hoonesse tuleb ka muuseum, aga see avab uksed mõne aja pärast.
«Kui ülikooli kampus hoiab suhteliselt konservatiivset joont, siis raamatukogu on arhitektuurselt kindlasti mitte ainult Tallinnas vaid kogu Eestis üks omapärasemaid ja pilkupüüdvamaid hooneid,» kinnitas Leivo.
Postimees http://www.tallinnapostimees.ee/?id=186833
Subscribe to:
Posts (Atom)
