Monday, March 28, 2011

Kati Saarits (12 K) annab Eksperimenta! intervjuu









Läbi seinte kunsti poole
Madli Leikop
http://koolielu.ee/pg/info/readnews/110833

Kas olete kunagi mõelnud, missugune vaatepilt avaneks, kui suvalisel üheksakordsel paneelmajal esisein eemaldada? Ei ole? Aga Kati Saarits, Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi 12. klassi õpilane, on seda mõelnud ja ette kujutanud juba õige kaua. Nüüd saab kujutlusest taies – ruumiinstallatsioon näitusel Eksperimenta!
Kati Saarits ütleb, et seni pole ta ühelgi näitusel väljaspool kooli esinenud. Eksperimenta! (lühendatult E!) on tema esimene avalik esinemine, ja tema enda sõnul on see näitus ikka suur küll…

Kuidas E! juurde sattusid?
„Kooli kaudu. Oli ülesanne mõelda ruumi kontsepstiooni peale ja esitada oma nägemus.“

Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal Eksperimenta! on rahvusvaheline kunstiharidusprojekt, mis on suunatud noortele vanuses 14 kuni 19 eluaastat. Eksperimental! on kolm osa: triennaali näitus, IDEElaboratoorium ehk kunstiharidusprogramm parimate praktikate kogumiseks ja jagamiseks ning kunstikoolide ja kunstikeskuste võrgustik. Eksperimenta! peateema on “Ruum”, nii füüsiline kui vaimne ja virtuaalne ruum. Eksperimenta! näitust saab vaadata 26. aprillist 14. juunini Tallinnas Lauluväljaku ruumides ja välialal, Maarjamäe lossi I korrusel ning avalikus linnaruumis.

Olen näinud sinu töö kavandit, see on eluruumi plaan, kus on täpselt märgitud mööbli ja pisidetailide asukoht. Kas tõesti sead näituseruumi ülesse sisustatud korteri?
„See on põrandaplaan täies mõõdus, aga ilma seinteta. Ning jah, sinna tulevad füüsilised objektid: mööbel, detailid. Maha tulevad seinte joonised õiges paksuses, nagu tegelikult on, lihtsalt reaalselt ei ole seinu olemas. Aga mööbel on reaalne. Nii tulevad välja need vastuolud, mille peale inimesed ei mõtle, kui seinad on ees.
Seinad on eluruumis elementaarsed, me pole harjunudki n-ö seinteta mõtlema. Igal inimesel on oma isiklik ruum, ja ta ei käitu teatud viisil, kui keegi on talle nii lähedal nagu on (siinkohal viipab Kati käega kõrvallauas istujate poole - ML). Me ei hakka ju siin pesuväel tantsima või muud taolist! Aga kui panna 20 cm materjal meie vahele, teha seinad, teha kindlus, siis hakkavad inimesed oma pesa ehitama. Isegi tunnevad üksindust, ehkki neid lahutab teistest inimestest ainult 20 cm! Mina oma tööga tahangi panna inimesi selle peale mõtlema. Just paneelmajad, kus on väga palju inimesi, kus kõigil on oma kindlus ehitatud. Kui habras see tegelikult on! Ja samas kui harjunud me sellega oleme; oleme sündinud sellisesse maailma, kus igaühel on oma kindlus.“

Tehniliselt ja praktiliselt – nääpsuke tütarlaps ei hakka ometi mööblit näituseruumi kohale tassima?
„Mööbel on põhimõtteliselt olemas, lihtsalt tuleb kohale toimetada. Küll ma selle organiseerin!“

Kas mööblit valisid ka erilise pilguga või lihtsalt, et kui tool, siis tool?
„Seal on igale ruumile antud isikutunne sisse. Saab vaadata ja mõelda, kui erinevad inimesed elavad igal pool kõrvuti, lähestikku; ja kui erinevad on nende ruumid. Voodiga ruum sümboliseerib üksiku vanema naise magamistuba. Sinna tulevad sellised elemendid ja sümbolid, et tunnetad, milline inimene seal elab.“

Kust sa tead, kuidas elab üksik vanem naisterahvas?
„Mul on vanaema. Aga eks nad on jah natuke väljamõeldud tegelased. Samas olen käinud vanemate inimeste korterites, neil on korduvaid objekte, mida annab kasutada.“

Hmm, proteesid öökapil veeklaasis?
„No näiteks. Või kootud tekid.“

Mis inimtüüpe sinu näitusetööst veel leida võib?
„Üks inimtüüp on siis jah vanem naisterahvas, kes elab üksi, kes on sügavalt usklik. Seal on tema voodi ja öökapike ja siis tema n-ö püha kapp, kus peal on altar. Kohe seal kõrval elab lahutatud keskealine mees, vaataja näeb tema WC-d. Selle mehe elu, tema ajakirjad on kohe püha altari kõrval.  Kolmas, noore tüübi korter, jääb kohe vanainimese voodi taha. Seal korraldab noor tüüp oma olenguid, pidusid. Laual on näha viimase peo jäägid. Jälle sama teema - kuidas keegi magab oma kindlas ruumis ja teisel toimub sealsamas kõrval mida iganes. Need on üsna suured üldistused.“

Eeldaks, et sellise lähenemisega, filosoofiaga saab hakkama pigem küpses eas kunstnik…
„Mult on küsitud, et kas selle peale üldse on vaja mõelda? See on muidugi ka hea küsimus, aga minu jaoks on teema juba pikka aega olemas. Mind mõnes mõttes vaimustavad kõik need paneelmajad, mõte nendest karpidest, mis suurte majade sees on. Kõigile on ühesugune karp antud, aga kuivõrd isikupäraseks nad oma karbi teevad…“

Ise elad karpmajas?
„Kortermajas, aga mitte 9-korruselises. Kalamaja puitelamus.“

Kas sinu kunstiteosesse saab näitusekülastaja  sisse ka minna?
„Teibiga on piirjooned maha tõmmatud, eraldi on veel koridoriosa märgitud, ja on uksematid kõigi kolme korteri juures. Eks see on enda otsus, kas lähed läbi seina või uksest,“ muigab Kati kavalalt.

Taies võtab hulga ruumi?
„See ei tulegi otseselt näituseruumi, vaid kohvikuruumi. Mis aitab mõtet, ideed veelgi nähtavamaks muuta – inimesed söövad ümber ringi ja siis on kellegi kodu seal keskel. Oleks seinad ümber, oleks õhustik ja situatsioon täiesti tavaline. Moodsa kunsti värk pidi ju olema see, kui jätad küsimuse õhku, igaüks vastab ise, kuidas oskab. Aga põhimõtteliselt arvan, et inimesed tabavad selle teose mõtet.“
Huvialasid on Kati Saaritsal igasuguseid olnud, nüüd, 12. klassis, on ta rohkem vabaks võtnud, et saaks teha, mida tahab ja jääks rohkem aega kooliasjade jaoks. Muidu on ta huvialadega üsna seotud olnud: käis muusikakoolis, Arsise kellade koolis, natuke laulmist, natuke kitarri, siis tantsimas ja koolis laulukooris.

Missugune kunstistiil sulle kõige rohkem meeldib?
„Kõige rohkem meeldib maalida. Olen üsna tundeline, emotsionaalne inimene, sellega on kõige parem ennast väljendada. Meeldib ka fotograafia, filmikunst. Aga endale isiklikult on kõige lähem maalimine.“

Kas tulevik on kunstiga seotud?
„Kunsti poole kipub, aga ma ei taha täpselt rääkida, ei taha ära sõnuda.“

Ütleme siis, et proovid kunsti poole?
„Proovin kunsti poole.“

Thursday, March 17, 2011

Kadri Viires (PG 1982) pärjati tekstiilikunstnike Aasta Teo auhinnaga




















Kadri Viires 2010


Reedel 18. märtsil 2011 premeerib Eesti Tekstiilikunstnike Liit oma 2010. aasta parimaid tegijaid. Samal päeval avatakse nominentide näitus Hop galeriis (Hobusepea tn. 2) ning kell 18. 00 toimub preemiate üleandmine Lühikese Jala Galeriis (Lühike Jalg 6).

Sisuka näitusetegevuse eest viimase aasta jooksul pälvis enamiku žüriiliikmete hääled ja sellega Aasta Tekstiilikunstniku preemia Ene Pars, preemiaga Aasta Tegu 2010 tunnustati Siberi suuremates kultuurikeskustes korraldatud näitusetuuri eest Kadri Viirest.

Ene Parsi loomingu teeb ainukordseks innovatiivne suhe oma rahvusliku pärandiga. Ta on Eesti etnograafilist tekstiili kaasaegses võtmes interpreteerides jõudnud esteetiliselt ja tehniliselt kvaliteetsete ja funktsionaalsete tekstiiliteosteni. Eelmisel aastal Rahvusooper Estonia Talveaias, Põltsamaa Kunstigaleriis pART ja Tartu Kunstimajas toimunud näitustel eksponeeris kunstnik suuremõõtmelisi rahvuslikes mustrites kattevaipu. Ruumitekstiilide sarja inspiratsiooniallikaks on eesti rahvuslikud kindakirjad, vaibamustrid, rahvarõivaseeliku triibustikud. Ene Pars on rakendanud kaua viljeldud traditsioonilise lapitehnika väga kaasaegsete tekstiiliteoste loomiseks. Eesti pärimustekstiilist välja kasvanud triibu- ja ruuduvaibad ei ole telgedel kootud vaid riideribadest kokku õmmeldud. . Osa neist on värvirõõmsad, osa linahallis koloriidis. Tehniliselt töömahukate tekstiilide loomisel on kasutatud linaseid kangaid, need on voodrile õmmeldud ja tihedalt läbi tepitud. Tepingutega rikastatud vaibad järgivad ajuti võimalikult täpselt eesti kihelkondade saanitekkide, seelikutriipude jmt mustreid. Kihelkondade nimed on autori poolt ka teostele märgitud. «Need sobivad seina- ja kattevaipadeks nii modernseisse kui ka klassikalistesse interjööridesse,» nendib disainer. «Minimalistlikesse ruumidesse tooksid need elevust ja väärikaid täiustaksid oma ehedusega.» Viimasel aastal on näiteks Riigikontroll tellinud Ene Parsi disainvaipu riiklikeks kingitusteks. 2007. aastal omistati talle Eesti Tekstiilikunstnike Liidu eripreemia lapitehnika tõeliselt disainerlikule tasemele arendamise eest. Ene Pars töötab Katariina Gildis ja juhatab tekstiiliateljeed ENE PARS DISAIN OÜ.

Kadri Viirese kureerimistöö tulemusena toimusid eesti tekstiilikunsti näitused Siberis, Krasnojarski krai kolmes suuremas linnas. Krasnojarski krai, Vene Föderatsiooni suurima administratiivse üksuse, pealinnas Krasnojarskis toimus 14 kunstniku töödest valitud näitus „Eesti kaasaegne tekstiilikunst“ Surikovi nimelises Riiklikus Kunstimuuseumis 2010 aasta märtsist juunini. Tekstiilinäitus avati samaaegselt Eesti suursaadiku visiidiga Siberisse ning A.Korbi ja K.Viirese näitusega „Siberi eestlased“. Näituste avamisel osalesid eesti delegatsiooni kõrval Krasnojarski krai ja linna kultuuriesindajad, kunstnikkond ning arvukalt Siberi eesti kogukonna esindajaid. Näitus kujunes linna kunstisündmuseks, eesti tekstiilikunst pakkus suurt huvi – imetleti kompositsioone, materjale ja tehnikaid ning külaslisteraamatusse jäädvustati siiraid tänusõnau.

Juunist augustini eksponeeriti tekstiilinäitust tuntud turismilinnas Divnogorskis ning seejärel Atšinski linna kunstimuuseumis. Kõikjal pälvis näitus arvukalt pressikajastusi ja väga positiivset vastukaja.

Kadri Viires on ka eelnevatel aastatel korraldanud väljaspool meie vabariigi piire mitmeid edukaid näituseprojekte (näit. 2009. a. eesti tekstiilikunsti näitus FAO peakorteris Roomas ja Itaalia Välisministeeriumi Klubis Circolo). Kadri Viires on EKA soome-ugri uurimisprogrammi juht ning kunsti ja kultuuriantropoloogia õppetooli dotsent.

Kuna Aasta Noore Tekstiilikunstniku preemiale oli end esitanud ainult üks kandidaat, jäi see auhind seekord välja andmata. Kauaaegse, suure armastuse ja pühendumusega tehtud töö eest noortega tunnustati aga Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini professorit Mare Kelpmani ja Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna juhatajat Aet Ollisaart.
 

Preemiate väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Pressiteate koostas:
Aune Taamal (ETeKL`i juhatus)

Näitus Hop galeriis jääb avatuks 5. aprillini.

Wednesday, March 16, 2011

Ilusa käekirja konkurss 2011
















Jüri Mäemat 2011

Juba teist aastat korraldas õpetaja Jüri Mäemat emakeele päeva raames  
ilusa käekirja konkursi.
Kui eelmisel aastal kirjutati lõiku Oskar Lutsu "Kevadest", siis sel aastal otsustati 
koos emakeele õpetajatega, et  kirjutatakse Ellen Niitdu luuletust "Otsides iseend".
Konkursil osalesid õpilased 7.-12. klassini.

Ilus käekiri väärib tähelepanu!

http://maemat.blogspot.com/

Wednesday, March 9, 2011

6 K ülevaatenäitus kunstikoridoris






















































































































Uue õppeveerandi alguseni on II korruse kunstikoridoris võimalik vaadata 6 K klassi kunstitundides valminud töödest koostatud näitust. 

6 K kunstiõpetajad on Tiia Vali ja Tavo Tall.

Thursday, March 3, 2011

SÄSI nominentide näitus meie koolis





















Tr. Jürves 2011

Eesti Disainikeskuse (http://www.disainikeskus.ee/) kaudu on meie kooli jõudnud Eesti Noore Disaineri auhinna nominentide töid tutvustav näitus.

Noorte disainerite seas on ka meie kooli vilistlane, keraamik Raili Keiv (PG 2001), keda auhinnati konkursil Väikese SÄSI preemiaga.

Näitust II korruse suure koridori alguses saab vaadata kuni koolivaheaja lõpuni. Kellel huvi, võib võtta näitusestendide juurest näituse kataloogi või küsida seda Triinu Jürvese käest.
Head vaatamist!

Wednesday, March 2, 2011

in memorian Jüri Kaarma (PG 1968)

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
neljas.ee
 
JÜRI KAARMA
26. IV 1950 – 26. II 2011

Meie hulgast on lahkunud Jüri Kaarma – armas sõber ja kolleeg, väljapaistev raamatugraafik, erakordse tundenärviga isiksus, abikaasa ja isa.
Jüri Kaarma kunstnikuks saamine tuli juba kodust. Tema isa Voldemar Kaarma lõikas “Uudses mööblis” intarsia Pätsi kantseleihoone kuulsale koosolekulauale, ema moekunstnik Melanie Kaarma kavandite järgi riietuti pärast sõda kogu Nõukogude Liidus. Tallinna 46. Keskkoolile järgnes ERKI graafika eriala. Jüri Kaarma leidis oma lihtsa ja lööva visuaalse keele juba noorelt nii raamatute kui plakatite kavandamisel. Tema minimalistlik, tüpograafia võimalusi hindav must-valge laad tõi eriti esile Juhan Viidingu (“Ma olin Jüri Üdi” 1978; “Jüri Üdi ja Juhan Viiding. Kogutud luuletused” 1998) terava kujundlikkuse. Melanie Kaarma ja Aino Voolmaa “Eesti rahvariiete” köited pälvisid 1981 Vilniuse raamatukujunduse triennaali peaauhinna. Läbimõeldus ja trükiprotsessi võimalustega arvestamine aitas esile tulla klassivenna Jüri Okase arhitektuurifotode albumil (1995) ja Kadri Mälgu ehete kataloogil (1999). Selge arhitektoonika lõi korra keeruliste illustratsioonidega Juhan Maiste, Ants Heina ja Mart Siilivase arhitektuuriajaloo monograafiatesse ning “Eesti parkide” I köitesse (2007). Kogu valget kaant hõlmav must F paigutab mälus õigesse kohta Oxfordi filosoofialeksikoni (2002), nagu must-valge kontrastsus ka tema paljudel sõnaraamatutel. Viimaseks, lõpetamata tööks, jäi Dante „Põrgu“... Ent suurim on olnud Jüri Kaarma panus eesti ajakirjagraafikasse ja raamatusarjade kujundusse. Tema oli see mees, kes oskas raamatuseljal ENE märkamatult EE-ks ümber kujundada, kui nõukogudet enam vaja polnud. Kontrastne mustvalge foto mõjus värskelt “”Loomingu” Raamatukogu” kaanel, kui ta seda 1978 kujundama hakkas. Algusest peale on tema käe all ilme saanud soliidne “Vikerkaar”, akadeemiline, kuid mitte kuiv oli “Kunstiteaduslikke uurimusi” makett ja marmoreeritud kaanepaber kutsub filosoofide mõttemängudega kaasa “Avatud eesti raamatu” sarjas. „Vikerkaarele“ toimetas ta üksiti kunstilehekülgi. 25 kaunima raamatu konkursil on ta läbi aegade üks enim premeerituid, lisaks Kristjan Raua preemia laureaat. Juubelinäitusel täitsid tema kujundatud raamatud 19 meetrit riiulit.
Jüri Kaarma kujundused on meie kõigi jaoks muutnud kirjasõna loetavamaks ja illustratsioonid vaadatavamaks, ent nagu ta ise on öelnud, peab kujundus lugejale märkamatuks jääma. Tema sirgeselgne kuid sõbralik isiksus ei jäänud kunagi märkamata, kuid uusi kujundusi temalt enam ei tule.

Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kujundusgraafikute Liit