Wednesday, November 26, 2008

Piparkoogimaania 2008


www.piparkoogimaania.ee

www.piparkoogimaania.ee

www.piparkoogimaania.ee
26. novembril tutvustasid kooli auditooriumis gümnaasiumiõpilastele ja õpetajatele Piparkoogiamaania eelmisi näitusi ning tänavust kunstiharidusprogrammi ürituse korraldajad Mari-Liis Laanemaa ja Pelle Kalmo.

“Piparkoogimaania” on piparkoogikunsti näitus, mis on kunstnike, arhitektide, kokkade ja teiste loominguliste alade esindajate poolt loodud linnarahvale jõulurõõmuks.

Pilte eelmiste aastate näitustest saab vaadata aadressilt:
http://www.piparkoogimaania.ee/

Näitus on osutunud erakordselt populaarseks nii väikeste kui suurte seas ja sel aastal katsetatakse esmakordselt Piparkoogimaania viimist koolidesse ja lasteaedadesse.
Pelgulinna Gümnaasium osaleb koos üheteistkümne teise kooliga tänavuses Piparkoogimaania koolidele mõeldud haridusprogrammis ning “Kooli - Piparkoogimaania" näitusel, mis on avatud Kullo Lastegaleriis 18. detsembrist - 4. jaanuarini.
Enne seda pannakse kõik piparkoogiteosed välja ka koolis.






Animafilmide konkurss "90"

Tiigrihüppe Sihtasutuse ja MTÜ Nukufilmi Lastestuudio koolinoorte animafilmide konkurss „90“ päädis 23.11 tänuüritusega kinos Kosmos, kus tunnustati kõiki konkursil osalenud õpetajaid ja õpilasi.
Konkursile esitati 26 filmi, mis valmisid kümne juhendaja käe all ning mille loomisel osales 68 õpilast. Esindatud olid Võru, Viljandi, Pärnumaa, Ida-Virumaa ja Harjumaa koolid. Filme hinnati kahes vanusekategoorias. Zürii kooseisus olid Nukufilmi Lastestuudio animaatorid, õpetajad ja sihtasutuse projektijuhid.
Nominendid nooremas vanuserühams olid:
90 aastat“, mis vaatleb Eesti mehe elu aastate lõikes. Filmi autoriteks on Maarika Tärk, Gerli Paju, Sandra Tarjus ja Brenda Maria Törmälehto Paikuse Huvikoolist, juhendas Signe Lensment.
Kuidas Eesti sai vabaks“, mis käsitleb Eesti vabastamist 90 aastat tagasi. Filmi autoriteks on Markus Must, Karl Juhan Saks ja Kermo Saarse Paikuse Huvikoolist, juhendajaks Signe Lensment.
Laureaadiks nooremas vanuserühmas valiti film „
Printsess ja roosid“, mis jutustab imekaunist printsessist, kellele meeldisid roosid. Filmi autoriteks on Diana Cherich, Aleksandra Petrova ja Aljona Kossova Tallinna Mustamäe 1. Lasteaed-Algkoolist, juhendas Vlada Teus-Miller.
Nominendid vanemas vanuserühmas olid:
90 lehetäid, ehk lepatriinu Maia lugu“, mis kirjeldab lepatriinu Maia päeva. Filmi autoriks on Helen Parker Võru Kreutžwaldi Gümnaasiumist, juhendasid Ene Moppel ja Krista Kõlli.
Matsi unistus“, mis kõneleb poisi unistusest ja selle poole püüdlemisest. Filmi autoriteks on Rasmus Liiva, Mario Oha ja Matis Kivila Võru Kreutžwaldi Gümnaasiumist, juhendasid Ene Moppel ja Krista Kõlli.
Laureaadiks vanemas vanuserühmas valiti „
Kosmilise elu otsinguil“, mis käsitleb erinevate tsivilistatsioonide võimalikust kooseksisteerimisest Eestis. Filmi autoriks on Piret Alvre Carl Robert Jakobsoni Gümnaasiumist, juhendas Ave Alvre.
Filmihuviliste auhinnatseremoonial kuulutati muu hulgas välja ka 2009. aasta animafilmide konkursi teema „Tuleviku tulemine“. Filmide ettevamlistamiseks on aega ligikaudu aasta, sest konkursi tööde esitamise tähtaeg on 5. november 2009.
Konkursi korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja kutsusvad üles tegema ettevalmistusi järgmisel aastal toimuvaks konkursiks!

Signe Piirsalu
signe@tiigrihype.ee

Pelgulinna Gümnaasiumist osales konkursil Renee Pesori (11 K)
animafilm "Tee kodutöid!".

Thursday, November 20, 2008

"Mina ja Tallinn + 3" auhinnad


Mario Arvola 2008

Hanna-Gret Vettik 2008
18. novembril toimus Õpetajate Majas Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Laste Turvakeskuse korraldatud joonistusvõistluse "Mina ja Tallinn + 3" auhinnatseremoonia.

Õpetajate Maja tänavusel jõulukaardil saab olema Pelgulinna Gümnaasiumi 3 K klassi õpilase Hanna Gret Vettiku (juhendaja Tiia Vali) kunstiteos.

Oma vanuserühmas sai II-III koha 5 K klassi õpilane Mario Arvola (juhendaja Lembi Shmidt).

Võistluse ergutusauhinnad said Kärt Heinvere (1 K; juhenaja Tiia Vali), Kirke Raidmets (2 K, juhendaja Tiia Vali), Katariina Lahesaar (3 K, juhendaja Tiia Vali) ja Lisetti Tamm (4 K, juhendaja Lembi Schmidt).




Sunday, November 16, 2008

PEA Rakvere teatri fuajees


Priit Joala, foorum@artun.ee
Rakvere teatri fuajees on novembri lõpuni avatud näitus PEA, autoriteks Andres Koort (PG 1987), Priit Joala (PG 1986) ja Erki Kasemets (PG 1987).

Kuigi ühisnäitustega on varemgi korduvalt esinetud (Tallinnas, Haapsalus, Kärdlas ja Vilniuses), võib kunstirühmitusest rääkida vaid kõige üldisemal kujul. Kõnekalt väheütlevad on ka eelnevate PEA näituste pealkirjad nagu "Fassaad" või "Paus". Kõrgideelist ühendavat platvormi PEAl pole - pigem on tegu formaalset laadi kooslusega, ühendajaks paratamatu aegruum. Nii on kõik PEA liikmed ühe kooli vilistlased - õppinud kolm aastat Pelgulinna Gümnaasiumi kunstikallakuga klassis. Hilisemalt on suheldud ebaregulaarses intensiivsus astmes ja vahelduvates omavahelistes kombinatsioonides.

Aastast 2000, kui sõnastati-märgistati nähtus PEA, kujustus kokkuvõttev kõrgem struktuur, kuulev-nägev tunnistaja, mis jälgib sestpeale kolme vabalt kulgeva inimpunkti omavahelisi lähenemisi ja kaugenemisi; ka raskeltennustatavaid ühele teljele koondumisi - nagu nüüd leiab aset RakvereTeatris. Rakvere teatris eksponeeritaval PEA näitusel puudub täpsustav alapealkiri– ühe võimaliku abivariandina, lähtudes viimasel ajal teatris lavastunud etenduste inglisekeelsetest pealkirjadest ("Creeps", "Top Dogs") võiks seekordset näitust ehk tõlkida (ingl.k. pea = hernes). Hernes kui ideaalne ümarvorm, kontsentreeritud tulevikuinformatsiooni ja -arenguid sisaldav seeme või ebaolulise kadumisel allesjääv põhiasi ehk "uba".

PEA
Asutatud 2000 a. Nimi moodustub liikmete eesnimede esitähtedest (Priit, Erki, Andres).
Priit Joala (s.1968), disainer ja ettevõtja
Andres Koort (s.1969), vabakutseline kunstnik, Eesti Maalikunstnike Liidujuhatuse liige
Erki Kasemets (s.1969), Rakvere Teatri peakunstnik

Saturday, November 15, 2008

Mina ja Tallinn + 3 auhinnatseremoonia


Tallinna Linnavolikogu ja Tallinna Laste Turvakeskuse koostöös toimunud selleaastane laste joonistuste võistlus oli teemal "Mina ja Tallinn + 3", mis oli seotud Tallinna kui Euroopa kultuuripealinnaga 2011. Lapsed fantaseerisid, milline on Tallinn ning millised on nemad ise kolme aasta pärast.

Konkursi võitja tööga on korraldajatel plaanis trükkida Tallinna Linnavolikogu jõulukaart.

Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetajad saatsid konkursile 19 tööd. Neist 6 autorit on kutsutud teisipäeval, 18. novembril kell 16 Õpetajate Majja autasustamisüritusele:

- Kärt Heinvere (1 K), juhendaja Tiia Vali
- Kirke Raidmets (2 K), juhendaja Tiia Vali
- Hanna Gret Vettik (3 K), juhendaja Tiia Vali
- Katariina Lahesaar (3 K), juhendaja Tiia Vali
- Lisetti Tamm (4 K), juhendaja Lembi Schmidt
- Mario Arvola (5 K), juhendaja Lembi Schmidt





Tiiu Isokil külas





13. novembril oli kunsti ainekomisjon külaliseks õpetaja Tiiu Isoki juures.

Suur tänu toreda õhtu ja maitsva mereandidega paella eest!



Tuesday, November 11, 2008

Auhinnad soome-ugri laste loomingu konkursilt


Marja Mäetalu 2008

Helen Männik 2008

Evelin Ellervee 2005


2008. aasta suvel toimus Komi Vabariigis VI soome-ugri rahvaste kultuurile pühendatud rahvusvaheline laste loomingu konkurss "Esivanemate pärandus".
Konkurssi korraldab Vene Föderatsiooni Soome-Ugri Rahvaste Keskus.

Konkureeris ligi 1200 kunstitööd, Eestist saadetud teosed olid ainukesed väljastpoolt
Venemaa piire saabunud tööd.

5. novembril avati Moskvas Komi Vabariigi alalises esinduses näitus, mis jääb avatuks kuni 2009. aasta jaanuari alguseni ning hakkab siis rändama mööda Venemaa aladel elavate soome-ugri rahvaste elukohti. Aset leidis pidulik autasustamine.

Pelgulinna Gümnaasium saatis välisministeeriumi abiga konkursile 34 tööd ning neist 3 jõudsid auhinnalistele kohtadele:

- Helen Männik 8 AK "Kevad" 2008, juhendaja Triinu Jürves - II koht 11-16 a. vanusegrupis
-Marja Mäetalu 3 K "Rahvariietes neiu" 2008,
juhendaja Tiia Vali - III koht 6-10 a. vanusegrupis
- Evelin Ellervee 12 K "Esivanemate pärandus" 2005, juhendaja Triinu Jürves - III koht
17-20 a. vanusegrupis

Konkursist Vene Föderatsiooni Soome-Ugri Rahvaste Keskuse kodulehel:
http://www.finnougoria.ru/news/index.php?ELEMENT_ID=7917
http://www.finnougoria.ru/photo/index.php?PAGE_NAME=section&SECTION_ID=830

Monday, November 10, 2008

Ando Keskküla (PG 1968) mälestusnäitus Tallinna Kunstihoones


"Hingus" 1998, www.sirp.ee

Pühapäeval avati Tallinna Kunstihoones Ando Keskküla (1950–2008, PG 1968) näitus „Suur Vaikelu. Valik maali- ja videoloomingut aastaist 1970–2007”, mille idee sündis hetke ajel. Olid kunstniku matused, peied Ku-Kus. Veel eelmisel aastal oli Tallinna Kunstihoone nõukogus läbi läinud juba haigustest ja saatuselöökidest puretud Keskküla taotlus korraldada tänavu hilissügisel oma kuraatorinäitus. Kuid saatus tahtis teisiti ja näituseplaani tekkis ootamatu auk. Nii otsustasin tol kurval õhtul, et sügisel tuleks Kunstihoones teha Ando Keskküla näitus, mis tähendaks austusavaldust eesti kunsti ühele kõige andekamale loojale, pakuks pedagoogilises mõttes õpetlikku ja avastuslikku tänastele noortele kunstihuvilistele ning käsitleks kunstniku loomingu metafüüsilisemat külge. Sellele pole senini suuremat tähelepanu pööratud, ehkki Ants Juske ja Leonhard Lapin on sellele küll varem viidanud. Nii on näituse keskmes vaikelu motiiv ning igavikulised ja metafüüsilised küsimused, mis huvitasid kunstnikku pidevalt nii maalija kui videokunstnikuna.
Ando Keskküla on mitmed oma tööd nimetanud vaikeludeks, ka siis, kui need ei ole sugugi vaikelud selle sõna otseses tähenduses (pr.k nature morte – surnud loodus). Mõningaid tema töid saab liigitada ka kontseptuaalse vanitas-vaikelu žanri („Bonnard’i toa” seeria, 1994). Ta ei uurinud nendes töödes tardunud asjade maailma, ei katsetanud nende peal kunstniku käeosavust ja ainuüksi talle teada mänge, vaid need olid talle väravaks suhtlemisel reaalsusega. Teda painas küsimus, kuidas tajuda reaalsust, mis on õieti reaalsus ning kas ja kuidas on võimalik seda kujutada. Reaalsuse taju näib nii lihtne kogemus olevat, ometi on just see üks peavõti maalikunsti imelisse maailma. Juba 1970. aastal maalitud „Autoportrees” ühendab ta efektselt illusoorse ja tegeliku keskkonna. Kompides selle kogemuse piire, siirdus ta 1990. aastatel virtuaalse reaalsuse jälile ning see paelus teda vähemalt kümnendiks (parim näide videoinstallatsioon „Hingus”, 1999). Uus digitaalkultuur, millel puudub käegakatsutavus, faktuur, lõhn, materjalitaju, lummas teda absoluutse mitte-olemisega. Keskküla maalide kohta ei saa öelda, et need on realistlikud, kuigi just tema tõi Eestisse hüperrealismi, ikka sellesama reaalsusekogemuse jälil. Ehk võiksime nüüd, tagantjärele, täpsustada – müstilise kogemuse otsingul, metafüüsiline realist? Mõelgem siinkohal tema maalidele „Põhja-Eesti maastik” ja „Vaade võõrale linnale”, näiteks.
Tõelise loojana ei teinud Keskküla vahet kunstniku-elu ja argielu vahel, see oli talle üks, tema eluviis, kirg ja lõpmata otsing. Suur Vaikelu jäi lõpetamata, aga kes meist kinnitaks, et seda on võimalik kunagi lõpetada?
Ilma Keskküla töödeta on raske ette kujutada eesti 1970.-80. aastate maalikunsti ning tema innovatiivne panus 1990. aastate installatsiooni- ja videokunsti arengusse on silmapaistev, kuid tema teoseid on avalikes ekspositsioonides kunstniku panust arvestades siiani liiga vähe näha. Leevendagu siis ajutinegi näitus Kunstihoones seda puudujääki. Andres Tolts (PG 1968), kelle Ando Keskkülaga koostöös tehtud absurdijoonistused mahtusid samuti näitusele, on kujundanud oma sõbra väljapaneku stiilselt tervikuks.

Harry Liivrand (PG 1979)

Tuesday, November 4, 2008

November 2008 kunstikoridoris


Elery Rooba 7 AK

Kadri Villand 12 K

Tuule Tensing 1 BK

Gerda-Anette Allikas 11 K



Alive Masing 8 BK


Liis Lepler 2 K









Sel õppeaastal on Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiosakond otsustanud katsetada koolis uut näituste tegemise strateegiat.


Iga kuu esimestel päevadel pannakse II korruse kunstikoridoris üles uus näitus, kus on eksponeeritud valik kõikides kunstiklassides eelneva kuu jooksul valminud töödest .

Iga kunstiõpetaja näitab näitusel oma parema äranägemise järgi kokku pandud tööde komplekti oma kõigis vanustes õpilaste töödest.

Väljapanekul pole ühte kindlaksmääratud teemat nagu eelmisel aastal.


Alates kolmapäevast, 5. novembrist on vaatamiseks valmis esimene niisugune näitus.

Head vaatamist!







Monday, November 3, 2008

Aldo Järvsoo (PG 1995) moenäitus "Virve"


www.ohtuleht.ee

www.ohtuleht.ee


1. novembril avas moekunstnik Aldo Järvsoo (PG 1995) "Tallinn Fashion Week'i"
raames oma uuema moeloomingu näituse "Virve". Näituse toimumiskohaks on
Rotermanni kvartalis asuv värskelt renoveeritud Vana Jahuladu.

Artikkel Õhtulehes: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=302693
Fotograaf Arno Saare fotod näituse avamiselt: http://ohtuleht.ee/index.aspx?v=gallery&gID=861&start2=0&cID=0

Kunstikonkurss "With Love" Riias


Andra Rallmann 2008

Tiiu Esnar koos näituse korraldajatega Riias

Kristin Otti 2008

Selgunud on Riias toimunud VII rahvusvahelise laste- ja noorte
kunstikonkursi "With Love" tulemused.

Seekordne näitus oli pühendatud Läti vabariigi 90. sünnipäevale ja korraldajateks olid
koos Riia linnavalitsuse kultuuriosakonnaga kolm Läti kunstikooli.

Töid saabus konkursile kümne Euroopa riigi kunstikoolidest, Eestist saadetud tööde hulk oli kõige suurem. Näitust eksponeeritakse oktoobri- ja novembrikuus Riia Kongresside Hallis, välja on pandud ligi 500 joonistust ning maali, samuti foto-, video ja skulptuurinäitus.

Pelgulinna Gümnaasium osales 12 tööga, neist kaks pälvisid oma vanuserühmas auhinnad:

II koht - Kristin Otti "Koit ja Hämarik" (õlipastell toonpaberil)
2008, juhendaja Tiiu Esnar
III koht - Andra Rallmann "Loodusega kooskõlas" (linoollõige)
2008, juhendaja Tiiu Esnar