Wednesday, September 30, 2009

8. klassi praktikatööde näitus Tallinna Haridusametis


TR. Jürves 2009


Alates 1. oktoobrist on kuu aja jooksul Tallinna Haridusameti ruumides (Estonia pst. 5a) välja pandud ligi 50 Pelgulinna Gümnaasiumi 8. klasside kunstipraktika käigus valminud maali ja joonistust.
Praktikate juhendajad olid Triinu Jürves, Tiia Vali, Margus Tänav ja Jüri Mäemat.

Selle näitusega haridusameti kontoris jätkab PG kunstiosakond poolteist aastat tagasi lõputööde väljapanekuga sealsamas alguse saanud traditsiooni.

Näituse tööd vormistasid Triinu Jürves ja Tiiu Esnar ning üles riputasid Jüri Mäemat koos 10 K klassi õpilaste Holger Rannuse ja Sven Erik Adamsoniga.
Suur tänu!


Monday, September 28, 2009

KEHA3


Annika Haas, Eesti Ekspress

25. septembril toimunud Disainiöö raames leidis SooSoo galeriis aset disainikompanii KEHA3 avatud uste päev. KEHA3 meeskonna moodustavad Pelgulinna Gümnaasiumi vilistlastest disainerid - Ville Jehe (PG 1988), Margus Triibmann (PG 1985) ja Tarmo Luisk (PG 1988).

http://www.youtube.com/watch?v=u1MKDliuGN0

Kompanii esimeseks teoks oli disainiauhinna vastuvõtmine - Margus Triibmanni jalgrattahoidja "ROHI/GRASS" sai Disainerite Liidu kuldmedali.

Sunday, September 27, 2009

Andres Tolts (PG 1968) Hobusepea galeriis




Kolmapäeval, 30.09.2009 kell 17.00 avati Hobusepea galeriis ANDRES TOLTS´i (1949, PG 1968) isikunäitus "Asjad".
Andres Toltsi avatav näitus on kunstniku 60. juubelit tähistava näitustesarja järjekorras teine väljapanek. Alates 24. septembrist on võimalik osa saada Toltsi isikunäitusest "Näitus" Tallinna Kunstihoones (kuraator Harry Liivrand) ja 08. oktoobril avatakse Haus galeriis näitusteseeria kolmas ja viimane väljapanek. Kui kunstihoone väljapanek esitab läbilõike kunstniku teostest alates 1960. aastatest kuni aastani 2009, siis Hobusepea galeriis avatava isikunäituse teosed on kunstniku uusim looming. Autor iseloomustab avatavat näitust järgnevalt: "Näitus "Asjad" on kaheosaline. Esimesel korrusel on maalid, kus vaatlen kuidas on võimalik taandada traditsioonilist (massoonlikku, alkeemilist) tuntud sümboolikat taas esemeks - asjaks. Ese on tõstetud sümboliks. Kas on võimalik, kui sümboliseisuse omandanud asi vabaneb sümbolitaagast? Äkki jääb siiski sümboliks? Keldrikorrusel on objektid (assamblaazid), kus asju valmiskujul on ülendatud kunstiks või sümboliks. Seega võiks kaks korrust anda ülevaate taandamisest ja ülendamisest (alandamisest ja ülendamisest?)".
Näitus jääb avatuks kuni 12. oktoobrini 2009.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.

Andres Toltsi (PG 1968) juubelinäitus Tallinna Kunstihoones


Urmas Luik, postimees.ee


Neljapäeval, 24. septembril kell 18 avati Tallinna Kunstihoones Andres Toltsi (PG 1968) ülevaatenäitus "Näitus", millega Eesti üks nimekamaid kunstnikke ühtlasi oma 60. sünnipäeva tähistab.



Ümmarguselt 90 teosega (maal, graafika, assamblaaž, tekstiilimaal) retrospektiivse hõnguga väljapaneku kuraator on Harry Liivrand ning see esitab sisselõikeid Andres Toltsi loomingusse alates 1960. aastate lõpust uhiuute, sel aastal valminud ja varem eksponeerimata töödeni. Paljusid vanemaid maale pole eesti publik aga näinud enam kui veerand sajandit.
Nii kunstnik (kes on ühtlasi näituse kujundajaks) kui kuraator leidsid, et väljapanekule pole muud pealkirja vaja kui “Näitus” – see nimi hakkab juba iseenesest Toltsi loominguloo kontekstis metafooriliselt tööle nii personaalmütoloogilisel kui kontseptuaalsel tasandil, töötades samas avatud semiootilise tähendusväljana. "Näituse" idee on näidata, et need huvid ja soovid, mis ajendavad popkultuurist ja võõrandunud linnakeskkonnnast inspireeritud Toltsi looma, pole enam kui neljakümne aasta jooksul muutunud. Toltsi energia käivitab autotsiteerimine, süstematiseerimine, iroonia, eneseiroonia ja alateadvus.



Väljapanekut läbivateks motiivideks abstraktsed konstruktsioonid, (surnud) loodus, reaalse objekti ja subjektiivse keskkonna süntees, visuaalsed mängud kitši-esteetika ning bürokraatliku maailma sümbolitega, otsib Tolts ikka veel vastust küsimusele loodusliku ja kunstliku ning üleva ja madala kategooriate visuaalselt harmooniliseks ühendamiseks.
Toltsi sõnul on juba tema esimestest töödest “näha, et kord on autor vaatleja, kord konstruktor. Järgmine variant on tööd, kus ühes ja samas pildiruumis on mõlemad korraga. Ajateljel vaadeldes võib näha, kuidas vaatleja Toltsi (linnavaated, interjöörid, natüürmordid) periood katkeb, et teha ruumi konstruktor Toltsile. Tuleb periood, kus kompositsioonide abstraktne ruum on domineeriv. Sinna võib sattuda tegelasi linnu- või loomariigist, kuid on näha, et algimpulsiks on subjektiivne konstrueerimissoov.”



Need loomeperioodid on Toltsil kogu aeg sinusoidses vaheldumises. Igal kunstihoone neljast saalist on valitud teostest tulenevalt oma iseloom. Peasaalis on puhas klassika - eesti maalikunsti krestomaatilised tööd 1970.-80. aastatest nagu näiteks "Setter" (1970), "Pärnu maantee" (1974), “Liiv” (1979), “Tsistern” (1983), "Veetorn" (1984). Pikas saalis ripuvad sel sajandil range pedantsusega maalitud nn tabelite sarjad, Toltsi rafineeritud formalismi musternäited.
Kolmandas, akendeta ruumis, on viimase kahekümne aasta jooksul tehtud assamblaažid, sealhulgas uus sari “Korktahvel” (2009). Tolts väärtustab “Korktahvlis” triviaalseid argiesemeid taas neile visuaalse tähenduse loomisega nagu /ready made’i/ kasutav dadaist või prantsasliku uus-realismi võtmes popkunstnik. Varasemates, klaaskasti paigutatud tekstiilimaalides esitab ilusate asjade vastu nõrkust tundev Tolts justkui simulatsiooni /Wunderkammerist/, luues kaunimustriliste tapeedi- ja kangaribadega ahvatlevaid illusioone materiaalselt hinnalistest objektidest. Tagumises saalis kohtuvad Toltsi kõige vanemad tööd (akvarell “Tsistern” aastast 1967) formularidega. Kujundeilt niiöelda äratuntavalt toltsilik, on kunstnik pannud ennast ametniku olukorda, kes igavate hetkede leevendamiseks haarab pliiatsi ja hakkab asutuste blankettidele joonistama.



Tulemuseks oleks nagu omamoodi alateadlik mäss korra suhtes, sest mingil tasandil samastub Toltsi meetod sürrealistidele omase automatismiga. Kuid kaldun siiski arvama, et mõistust austav Tolts narritab meid, pakkudes välja tehniliselt briljantseid pseudosimulatsioone /a la/ sürrealism. Samas ruumis rippuvad mustvalged litod hakkavad oma korduvais, intensiivseis kujundeis tööle just masinlike sarjadena, millist efekti Toilts taotlebki (üksiktöö mõju on ikka teistsugune). Ekspositsiooni lõpetab autori kohta üllatavalt moraalse alltekstiga uus elegantne maalisari “Kullakang” (2009).
Näituse juhatab trepimademel sisse kunstniku keskkooli-aegse kunstiõpetaja ja hilisema hea sõbra ning mõttekaaslase Ludmilla Siimu “Andres Toltsi portree” (1971) – pöörakem tähelepanu figuuri taustaks maalitud ja juba siis noorele Toltsile tüüpiliseks saanud kujunduslike elementide küllusele!



Näitus “Näitus”, mis koondab töid Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tallinna Kunstihoone kollektsioonidest ja mitmest erakogust, kestab 25. oktoobrini.



15. oktoobril kell 16 vestleb kunstihoone suures saalis Harry Liivrand Andres Toltsiga tema loomingust ja kunstnikupositsioonist kaasajal.
Teretulemast kuulama!

Veel infot:
Harry Liivrand

6442818
5062342
Kunstihoone

Thursday, September 24, 2009

Lembi Schmidt avas maalinäituse




TR. Jürves 2009


24. septembril avas Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja Lembi Schmidt Põllumajandusministeeriumi hoones (Lai tn. 39/41) pastell- ja õlimaalide näituse "Loodusmotiivid".
Kunstnikku tulid õnnitlema kolleegid, koostööpartnerid ja sõbrad.
Meeleoluka avamisürituse käigus said külalised lisaks kunstiteoste nautimisele
sõita ka 1928. aastast pärit glamuurse liftiga.

Palju õnne, Lembi!

Tuesday, September 22, 2009

Edgar Valter 80




TR. Jürves 2009


Pelgulinna Gümnaasiumi raamatukogus on Edgar Valteri 80. sünniaastapäeva puhul välja pandud näitus tema poolt illustreeritud raamatutest ning laste kunstitöödest, mis on inspireeritud Edgar Valteri poolt loodud tegelastest ja lugudest.

Tööd on valminud kunstiõpetaja Tiia Vali kunstiklassis sel sügisel,
näituse panid kokku Katrin Viirmaa ja Tiia Vali.

Monday, September 21, 2009

10 K kunstipraktika näitus






TR. Jürves 2009

Pelgulinna Gümnaasiumi II korruse kunstikoridoris on järgmise kolme nädala jooksul eksponeeritud juunikuus Tallinnas toimunud 10 K/11 K klassi kunstipraktika ning sügiseks
iseseisvalt tehtud praktika tööde näitus.

Praktikat juhendasid ning näituse tööd valisid õpetajad Tiiu Esnar ja Tavo Tall.

Pilte praktikast ning töödest näeb ka: http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets/203845/

Friday, September 11, 2009

KÄBIKÄIK NÕMMEL 12.-13.09


TR. Jürves 2009







Tore viis sügisest puhkepäeva veeta!





Tulge vaatama - Triinu Jürves (--> Noolegrupp) osaleb üritusel installatsiooniga


"Urbanity Test".

PG @ NAGI.EE


TR. Jürves 2009

Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiosakonna fotoarhiiv asub NAGI keskkonnas, aadressil: http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets/



Nüüd on seal avatud kõikide kunstiõpetajate tänavused albumid, mis täienevad pidevalt.
Lingid iga õpetaja galeriile on siinsamas üleval paremal.



Sel aastal on kavas lisaks kunstiteoste pidevale ülespildistamisele panna rohkem rõhku ka kunstitundide tööprotsessi jäädvustamisele.



Head vaatamist!

Friday, September 4, 2009

Kunsthoone hitid väljas kuni 20.09.


www.kunstihoone.ee

26.08.2009 - 20.09.2009
Kollektsioon: valitud teosed I / A Collection: Selected Works I

Esmakordselt oma kogude rikkust tutvustaval väljapanekul on üle 60 maali, 30 juveelikunsti teost, graafikat ja skulptuuri, kunstihoone juubeliks kingitud töid.


Näituse kureeris Harry Liivrand (PG 1979) ja kujundas Leonhard Lapin ning see kestab 20. septembrini. *


Näitus „Kollektsioon: valitud teosed I” on oma eesmärgilt mitmes mõttes uudne väljapanek. Esiteks tuletab ta avalikkusele meelde, et Tallinna Kunstihoone kui institutsioon pole olnud ega ole tegelikult siiani ainuüksi Eesti esindusgalerii rollis vaid on nõukogude ajal ning uuesti viimasel aastal tegutsenud ka kunstiteoseid kollektsioneeriva muuseumilaadse asutuse funktsioonis. Selle tulemuseks on aastakümnete jooksul (peamiselt aastail 1960-1990 Eesti Kunstifondi ostude põhjal) tänaseks kujunenud kunstihoone mitmekesine kogu, mis 1990.aastate alguse nn tagastamis- ja ärastamisprotsessile vaatamata on siiani esinduslik ja rikkalik. Kunstihoonel on oma maali-, graafika-, skulptuuri-, keraamika- ja ehtekogu. Seetõttu siis teiseks, päevakohaseks põhjuseks, ongi kunstihoone juubeli puhul demonstreerida lõpuks ka kogusid endid, mida nii ülevaatlikul tasemel pole varem kordagi tehtud.
Kolmandana rõhutaksin kunstihoone kogude kõrget taset. Näiteks maalifondi suurim väärtus kunstiajaloolisest aspektist on eesti 1970.-1980. aastate modernistliku maalipärandi kollektsioon, mille paljude tööde kunstiajalooline väärtus on võrdväärne Eesti Kunstimuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis asuvate antud perioodi töödega. Kunstihoone kogusse kuuluvaid töid näeb laenutustena muuseas Kumu ekspositsioonis.
Teadlikult selektiivses valikus põhirõhuga maalile täiendavad väljapanekut mõned tähtteosed teistest kunstiliikidest. Meie ees avaneb jutustus Nõukogude Eesti modernismist - esteetiliselt võimas narratiivne arengulugu alates karmist stiilist läbi popkunsti, abstraktsionismi, hüperrealismi, postmodernismi, neoekspressionismi uusmütoloogiani välja.
Kuna alates 1991. aastast kunstihoonele kunstiteoseid enam ei ostetud, omandas säilinud kogu teatud mõttes konserveerunud ilme. Ta oli olemas, kuid eksisteeris vaid tagasivaatava nähtusena, tunnismärgina kunagisest kunstipoliitikast. Et kogu ellu äratada, ja arvestades kunstihoone reaalse rahandusliku olukorraga, pöördusin eelmisel suvel mitme kunstniku poole palvega annetada/deponeerida kunstihoone juubeliks töid. Olen ülimalt rõõmus, et kõik kunstnikud, kellega sellest rääkisin, tulid mõttega kaasa ning tänaseks on kunstihoone kogus uued tööd 15 tuntud kunstnikult.
Metodoloogiliselt ja kontseptuaalselt süstematiseerub väljapanek nelja blokki. Näituse juhatab trepimademel temaatiliselt sisse Aleksander Pilari ebatüüpilise rakursiga akvarellvaade „Kunstifondi maja ehitamine”(1950), millel näha ka kunstihoonet. Kunstihoone eessaal ja suur saal on absoluutse maaliklassika päralt – see on hittide paraad. Siin on sellised ikoonilised teosed nagu Tiit Pääsukese ”Neli naist ja värvid” (1978), Olev Subbi „Rahvuspargi kunstinõukogu” (1979), Ado Lille „Korrektiiv II” (1987), Jüri Arraku „Autoportreede vestlus” (1977), Jüri Palmi „Jõuk” (1983), Lembit Sarapuu „Kalevipoeg allmaailmas” (1988), Raul Rajangu „Lumemees anatoomikumi kohal” (1986), Andres Toltsi (PG 1968) „Liiv” (1979), Ando Keskküla (PG 1968) „Vaikelu müüdiga” (1986), Peeter Mudisti „Käib. Ei hargne” (1979), Malle Leisi „Kunstiteadlane B. Bernstein” (1984), Miljard Kilgi „Let’s go!” (1979), Jaak Arro „Laev” (1986), Raoul Kurvitsa „Kuupaiste 15 min.” (1986).



Peasaali nn altaris troonivad eesti modernismi ideoloogide ja radikaalide Arnold Akbergi, Märt Laarmani, Henn Roode, Olav Marani, Jüri Kase ja Raul Meeli maalid. Maaliekspositsiooni liigendavate skulptuuride seas on aga sellised tipptööd nagu Ülo Õuna „Hiiu tüdruk” (1968) ja Mare Mikofi „Vilen Künnapu portree” (1989), kuid ka Ekke Väli „Suveniir” (1989) – üks esimesi Lenini iroonilisi ja ikonoklastlikke interpreteeringuid meie skulptuuris.
Pikas saalis eksponeeritakse nimekate ja tunnustatud maalijate (Johannes Uiga, Nikolai Kormašov, Tiiu Pallo-Vaik, Leili Muuga, Sirje Runge, Rein Kelpman) iseloomulikku loomingut, samuti autori kontekstis märgilisi (Evald Okas „Täna 40. aastat tagasi”, 1984; Einar Vene „Välja võetud voolust”, 1986) või hilisemat loomepraktikat arvestades erandlikke töid (Urmas Muru „Autoportree”, 1988; Vano Allsalu „Tühjad majad”, 1986). Pikka saali paigutatud neli vitriini annavad omakorda läbilõike 1970.-1980. aastate kõrgetasemelisest modernistlikust ja postmodernistlikust ehte- ja medalikunstist, esinejate hulgas Arseni Mölder, Leili Kuldkepp,



Ene Valter, Tiina Käesel, Urve Küttner, Heldur Pruuli, Ülle Kõuts, Katrin Amos jt.
Kolmas saal esindab nii-öelda suuri autsaidereid, tänaseks teenimatult äraunustatud omaaegseid kuumi nimesid ja suuri väikemeistreid. Esimeste seas nimetaksin kindlasti Rene Kari (PG) (ja Peeter Kaasikut; teisest jaotusest välismaale siirdunud Ludmilla Siimu (elab Soomes) – eesti popi ja postmodernistliku maali pioneeri – töid, Jaak Adamsoni (elab nüüd Slovakkias) - ühte 1970. aastate originaalsemat sotsiaalset maalijat ja Makari (Vladimir Makarenko, elab Prantsusmaal) – Tallinnas töötanud ukraina maalijat, kes on Eestis tegutsenud ida-slaavi päritolu kunstnikest kõige elegantsemalt sünteesinud vene ikoonimaali traditsiooni moodsate vormivõtetega; samuti hüperrealist Urmas Pedanikku (PG 1968).



Kolmandast valikust võib nimetada Ann Audovat. Maalile sekundeeriv väike, aga väärikas graafikavalik (Kaljo Põllu „Kodalased”, 1974; Mare Vint „Pargimaastik I”, 1979; Tõnis Vint „Kuumängud III”, 1988) toob esile autorite parimad tehnilised oskused ja tüüpilised teemad.
Neljas saal on aasta jooksul laekunud kingituste päralt. Oma maale annetasid Leonhard Lapin, Raul Rajangu (mõlemalt spetsiaalselt kunstihoone juubeliks loodud suurteosed), Siim-Tanel Annus, Jüri Arrak, Marko Mäetamm, Andrus Rõuk, Mare Tralla, fotosid Ly Lestberg ja Arne Maasik, joonistuse Ado Lill, skulptuure Mare Mikof (tema varem kunstihoones eksponeeritud installatsioon jäi seekord ruumipuudusel kahjuks välja) ja Nora Raba, metallikunsti Julia-Maria Künnap, Kadri Mälk (nende tööd on väljas pikas saalis klaasvitriinis) ja Urve Küttner.



Veel teavet: Harry Liivrand 6442818 Kunstihoone

PG kunstisuuna valikained 11. ja 12. klassile 2009/2010

Valikainete nimekirjad on koostatud, erandkorras on võimalik üksikuid manööverdusi teha veel esmaspäeva jooksul Triinu Jürvese kunstiklassis 210.

11 K ARHITEKTUURI ALUSED
Juhendaja: Tavo Tall
Kursuse maht: 35 tundi

Üheaastase kursuse jooksul tegeletakse:
- mõõdistamisega
- mõõtkavas joonestamisega
- maja fassaadi kujundamisega
- Oma Maja projektiga
- interjööri ja eksterjööri kujutamisega
Kursus lõpeb eelnevatest töödest vormistatud väljapanekuga.

11 K INTERDISTSIPLINAARNE KUNST
Juhendaja: Triinu Jürves
Maht: 35 tundi

interdistsiplinaarne – valdkondadevaheline

Interdistsiplinaarsete kunstide alla liigitatakse sellised kaasaegse kunsti vormid, mis sisaldavad elemente mitmetest valdkondadest ja mida ei ole võimalik rangelt paigutada ühegi klassikalise kunstitehnika alla – foto, video, performance, aktsioonid ja muu taoline võivad olla seotud paljude teiste alade ja tegevustega, olgu see siis muusika, meditsiin või sport. Vahendite valik sõltub kunstniku ideest ja eesmärgist!
Kursuse jooksul tutvutakse lähemalt mõnede kaasaegse kunsti mõistmise ja loomise meetoditega ja praktikate ning tutvutakse kaasaegse kunstisituatsiooniga Eestis ja maailmas laiemalt.
Kursuse jooksul teostab iga õpilane 4-5 mahukamat kunstiteost, mis vormistatakse näituseks.

11 K DISAIN II (PROJEKTIKURSUS)
Juhendaja: Tiiu Esnar
Maht: 35 tundi

12 K TRÜKIGRAAFIKA
Juhendaja: Triinu Jürves
Maht 35 tundi (2 tundi üle nädala)

Kursuse käigus tutvutakse trükigraafika põhimõtetega üldiselt ning graafika kohaga kaasaegses kunstis. Praktiliselt tehakse läbi need graafikatehnikad, mida on PG-s võimalik teostada - kõrgtrükitehnikad (laudpuulõige, linoollõige, materjalitrükk), sügavtrükitehnikad (kuivnõel ja karborundum), lametrüki tehnikad (monotüüpia, diatüüpia).
Tutvutakse trükigraafika vormistamise ja signeeerimise põhimõtetega, kursus lõpeb näitusega.

Tiia Vali ajas stiiligurud kimbatusse


naistekas.ee

PG alati nooruslik ning ekstravagantne kunstiõpetaja Tiia Vali osales TV 3 saates "Stiilipäevik", kus ilumaailma professionaalid üritasid kooliaasta alguse puhul tema välimust konservatiivse õpetaja omale vastavaks vormida.



Saade oli eetris neljapäeval ning ning kordust on võimalik näha laupäeval , 5. septembril kell 10.30

Stiilipäevik: http://www.tv3.ee/content/blogcategory/413/569/

Thursday, September 3, 2009

PG kunstiosakonna valikained 10. klassile 2009/2010

Valikainetesse on võimalik registreeruda kuni reede, 4. septembri lõunani.
Registreerumislehed on üleval II korruse koridori teadetetahvlil ning kunstisuuna valikainete registreerumise korraldavad kunstiõpetajad.

Kui midagi jääb selgusetuks, küsi kindlasti selgitust ja personaalset nõu
kunstiõpetajatelt!
-------------------------------------------------------------------------------------

ÜLDKUNST (humanitaar- ja pragmaatilise suuna õpilastele)
Juhendaja Triinu Jürves
Kursuse maht 70 tundi, tunnid toimuvad kunstiklassis.

Kursuse jooksul tegeletakse maalimise, joonistamise ja kompositsiooni
algtõdede omandamisega stuudiotöö vormis. Lisaks veidike kunstiterminoloogiat ning kunstimaailmas toimuvate sündmuste ning protsesside tutvustust ja võimalus end vabalt kunstivahenditega väljendada.
Kursus sobib ka päris algajatele!

KIRJAÕPETUS e. KALLIGRAAFIA (kõigi suundade õpilastele)
Juhendaja Jüri Mäemat
Kursuse maht 35 tundi

Kirjaõpetuse e. kalligraafia kursuse eesmärgiks on tutvumine klassikalise kirjakunsti põhialustega ning praktiliste oskuste arendamine ja omandamine kirjakujundustöödes.
Tundides harjutatakse läbi mitmeid erinevaid kirjastiile. Nende põhjal valmivad kodused kirjagraafilised tööd.
Sulekirjad-laisule antiikva, gooti kiri, untsiaalkiri, peensule kalligraafia
Jooniskirjad-antiikva, plokk-kiri. Kalligramm.
Kiri lai-ja ümarpintsliga, Jaapani pintslikiri.
Kompositsioonid kirjatähega. Oamaloodud tähestik. Tarbegraafilised kirjatööd-õnnitluskaart, aukiri, kirjaraamat. Kiri graafilises disainis, linnaruumis. Arvutiga kujundatud kiri.

JOONESTAMINE (kõigi suundade õpilastele)
Juhendaja Jüri Mäemat
Kursuse maht 35 tundi

Joonestamise kursuse eesmärgiks on tutvumine insenerigraafikaga, ruumilise kujutlusvõime ja loogilise mõtlemise arendamine, tehniliste jooniste lugemis- ja valmistamisoskuste arendamine
Kursuse sisu.
Nõuded ja standardid tehnilisele joonisele. ISO. Normkiri. Eskiis. Mõõtmete kandmine joonisele.
Geomeetriline joonestamine-joonte sujuvühendid, ovaal, ringjoone jagamine osadeks.
Kujutav geomeetria-Monge`i meetod, kolmvaade, aksonomeetria (piltkujutis) ja tema liigid, ruumilise objekti tasapinnaline kujutamine, punkt tahuka pinnal, tahuka lõikamine tasapinnaga, pinnalaotus, tahukate lõikumine.
Ehitusjoonis-lõige, vaade, plaan, mõõtsuhted. Perspektiivi ja varjude konstrueerimine. Korteriplaani koostamine. Arhitektuurne projekteerimine. AutoCAD-joonestusprogramm.

DISAINI ALUSED (kunstisuuna õpilastele)
Juhendaja Tiiu Esnar
Kursuse maht 35 tundi

Kursus sisaldab lühiajalisi praktilisi kujundustöid ja tööde analüüsi, kujunduse teoreetilisi aluseid arvutimaterjalide kaudu, paljundusmaterjali, iseseisvat visuaalset uurimistööd.
Kursuse eesmärgiks on loovuse, esitlustehnika ja analüüsioskuse arendamine etteantud kujundusprobleemide kaudu.
Kursuse teemad:
- erinevad kunstid, disaini üldfilosoofiline ja sotsiaalne taust (sisu, vorm ja funktsioon, esteetika ja eetika, kultuur ja vaba eneseväljendus, mood ja stiil)
- visuaalne keel, visuaalne emakeel
- joone, pinna, vormi ja ruumi kujundamine
- kujundusobjekti ja selle elementide visuaalne mõju (nägemispsühholoogia), kunsti abiteadused
- esitlustehnika, kunsti vaatlus ja analüüs

KROKII (kunstisuuna õpilastele)
Juhendaja Triinu Jürves
Kursuse maht 35 tundi

krokii – lühiajaline visandlik figuurijoonistus elava modelli järgi

Kursus annab võimaluse pidevalt tegeleda figuuri joonistamisega, treenida silma ja käe koostööd ning inimese kujutamist. Hoiab käe soojas!
Proovime läbi visandliku joonistamise erinevad tehnilised võimalused (pliiats, süsi, värv, pastakas jne.) ja meetodid.
Kursuse lõpuks vormistab iga õpilane ühe tervikliku krokiil põhineva kunstiteose.

VORMIÕPETUS (kunstisuuna õpilastele)
Juhendaja Margus Tänav
Kursuse maht 35 tundi

Vormiõpetuse kursus heidab pilgu skulptuuride mitmekülgsesse maailma. Teeme tutvust erinevate materjalide ja nende kasutamise iseärasustega. Kursuse eesmärgiks on arendada ruumilist mõtlemist töötades natuurist või vabakompositsioonidega.
Kursus koosneb järgmistest osadest:
- skulptuuri erinevad avaldumisvormid, plastika meie ümber (teooria)
- enamlevinud materjalide, töövahendite ja töövõtete tundmaõppimine (teooria, kipsi- ja pronksivalu, kiviraiumine, sepis, ebapüsivad materjalid)
- modelleerimine natuurist ja fantaasia järgi
- skulptuuri kompositsioon
- skulptuurivormide abstraheerimine ja stiliseerimine
- teose vormi ja sisu analüüs ja mõtestamine

Wednesday, September 2, 2009

Tuesday, September 1, 2009

PG vilistlased õpivad kunsti edasi


PG vilistlased asuvad 2009/2010 õppeaastal kõrgkoolides kunstierialadel õppima:

Joonaas Rumvolt - Eesti Kunstiakadeemia, graafiline disain
Getter Vahar - Tallinna Ülikool, kunst
Kaisa Sööt - Gerrit Rietvald Akademie, Amsterdam
Kaisa Sein - Eesti Kunstiakadeemia, Avatud Akadeemia, vabad kunstid
Tiiu Saal - Mainori Kõrgkool, sisearhitektuur
Brigita Reinert - Tallinna Ülikool, filosoofia
Hans-Kristian Mänd - Räpina Aianduskool, maastikuarhitektuur
Ingrid Liivak - Tallinna Ülikool, käsitöö
Ulla Liinold - Mainori Kõrgkool, graafiline disain
Annika Kuusk - Tallinna Tehnikakõrgkool, rakendusarhitektuur
Kelly Haidma - Tallinna Ülikool, kunst
Marve Bärg - Tallinna Tehnikakõrgkool, rakendusarhitektuur
Aleksandra Berezinskaja -Mainori Kõrgkool, sisearhitektuur
Info pärineb: Rea Lillemets, 1.09.2009