Thursday, December 31, 2009

PG KUNINGAD


Renee Pesor 2009

Kadri Sirel 2009

Ahti Kiili 2009

Selgunud on tänavuse KULLO Lastegalerii kunstikonkursi "Olen kuningas" parimad tööd.

Nende hulgas on:

KARL-OSKAR PALO ("Tuule Kuningas", 1 AK, juhendaja Tiia Vali)
GERDA-LIZ PÕDERSOO ("Kuningas jõudis koju", 6 K, juhendaja Tiia Vali)
RENEE PESOR ("Eesti kuningas". 12 K, juhendaja Triinu Jürves)
JAN VIILMA ("Oma silm on kuningas", juhendaja Tiiu Esnar)
KADRI SIREL ("Kasvan alles kuningaks", 11 K, juhendaja Tiiu Esnar)
AHTI KIILI ("Kunstiklassi kuningas", 11 K, juhendaja Tiiu Esnar)

KOLME KUNINGA PREEMIA - Heleriin Kolbak, Triin Tartu, Karmen Teesi Pregel, Birgit Raidna, Kristina Lukki-Lukin, Maria Laurend (2 K klass, "KolmeKUNINGApäev", juhendaja Jüri Mäemat)
RÜHMATÖÖ ERIPREEMIA - Tanel Oja, Gregor Semidor, Kaarel Aarelaid, Sander Lillestik, Hanna Valdmann, Laura Uiga, Hendrik Pikk, Rauno Naelapea (7 K klass, "Kuningate raamat", juhendaja Jüri Mäemat)

Konkursitööde näitus on KULLO galeriis (Kuninga 6) avatud 6. jaanuarist 23. jaanuarini 2010.
Näituse avamine ning auhindade kätteandmine toimub kolmekuningapäeval, 6.01 kell 17.00.

Suur tänu kõigile osalejatele ja juhendajatele!



Sven-Erik Stambergi (PG 1988) kollaažid Metropoli galeriis



Sven-Erik Stambergi näitus

"MÕNED KOLLAZID, BEST OFF. 2475."

Galeriis Metropol, Vana-Kalamaja 46 (NG stuudiod).

Tuesday, December 22, 2009

Film Evald Okasest PG auditooriumis




TR. Jürves 2009


22. detsembril näidati PG auditooriumis Tõnu Virve äsjavalminud filmi Evald Okasest.

Dokfilm „Evald Okas”
Freyja Film 2009, 58’
•• Lavastaja: Tõnu Virve
•• Stsenarist: Juta Kivimäe
•• Esilinastus 24. novembril Kumu auditooriumis

Vanameister Evald Okas muigab oma filmiportrees
Andres Laasik, 30. november 2009, Eesti Päevaleht

Filmikunstis aetakse taga ikka draamat. Tõnu Virve Evald Okast portreteerivas dokfilmis draamat pole, või on seda napilt. Seal on see-eest komöödia.

Elu­rõõmust pakatav rahvakunstnik Okas vaatab oma elule tagasi laheda muigega. Tõnu Virve filmis pole vimma ega arveteklaarimist, sest peategelane on teinud minevikuga rahu.
Loomulikult ei tähenda see, et film läheks mööda Evald Okase pikantsematest eluseikadest. Mitte pealetükkival moel, kuid dokumendi jõuga kujundites jutustatakse lugu kunstnikust, kel oli nõukogude võimu soosing. Minevikuvaatluses käiakse üle ka kunstniku stalinistliku kallakuga looming. Ja see on väga või­­mas, kuidas kunstiheeros ise neisse vallatustesse suhtub – ei mingit õigustamist. Milleks?!

Dokumentaalfilm tabab ära suure kunstniku aastatega saavutatud omalaadse vaimse seisundi, kus minevikus pole enam asju, mis hinge kriibiksid. Kõigega on tehtud rahu. Häbi ja kibestumine on jäänud seljataha. Ja järele jääbki vaid mõnus muie. Ja muidugi kunst, mis loodud ja mille vilumus elab edasi ka vanuigi. Kaamerasse on püütud tõestus, et ka üheksakümnendates Evald Okas tõmbab vahedalt joone, mis naisaktil puusajoont tähistab.
Evald Okase filmis on üks põnevalt kõlav sõnum, mida meie ühiskond vajab. Kui filmi peategelane suhestub elujaatava muigega oma minevikuga, siis see minevik jääb parimate loomeaastate poolest sinna Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi aega. Sellessesamasse aega, millesse suhtutakse ikka nagu häbi ja hirmuga. Evald Okas näitab väga head eeskuju, tema jaoks on minevikuäng selja taha jäänud. Selle asemel on muie ja vahel isegi väike veiderdamine. Komöödia ei ole halb žanr. Naerda on mõnus ja vabastav.

Thursday, December 17, 2009

ORIENTATSIOON


kutse näitusele
ORIENTATSIOON
5 heliteost
tuba 022 (kelder)
EKA rüütelkonna hoone
16.12. - 21.12.2009

gudrun heamägi
madis luik
eero otsus
taavi rekkaro (PG 2007)
tõnu tunnel
florian kühnle

Wednesday, December 16, 2009

KODUKAKK - AASTA LIND 2009


Kerli Toode 2009, http://www.eoy.ee/

Grete Tuisk, http://www.eoy.ee/

Aasta linnu joonistusvõistluse üldvõitja on KERLI TOODE (PG 12 K), kes hinnati I koha vääriliseks ka täiskasvanute vanuserühmas (18-31. aastat) ning GRETE TUISK (PG 5 K, juhendaja Tiia Vali) sai 7.-11. aastaste vanuserühmas II-IV koha.

Eesti Rahvusraamatukogus selguvad aasta linnu joonistus- ja folkloorivõistluse parimad.

Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Looduse Omnibussi ja Eesti Rahvaluule Arhiiviga korraldas

14. detsembril algusega kell 18.00 Eesti Rahvusraamatukogu saalis aasta linnu teemalise loodusõhtu. Kodukakule pühendatud õhtul heideti pilk lõppeva kakuaasta tegemistesse, kuulutati välja aasta linnu joonistus- ja folkloorivõistluse võitjad ning näidati paremaid töid.

Võistluse tulemuste ning parimate joonistuste ja kakulugudega on alates 15. detsembrist võimalik tutvuda ka aasta linnu veebilehel: www.eoy.ee/kodukakk.
„Käesoleva aasta septembri keskel Eesti Ornitoloogiaühingu Aasta lind 2009 raames väljakuulutatud joonistusvõistlus osutus üle ootuste populaarseks. Kokku saadeti meile ligi
2800 tööd viieteistkümnest maakonnast ja 194 koolist, lasteaiast ja huvialakeskusest. Folkloorivõistlusele laekus ligi 100 tööd 68 saatjalt“, ütles EOÜ juhatuse esimees Andres Kalamees.
Aasta linnu loodusõhtul esinesid ettekannetega Andres Kalamees, Eedi Lelov, Renno Nellis ja Andrus Jair Eesti Ornitoloogiaühingust ning Mall Hiiemäe Eesti Rahvaluule Arhiivist. Laulis
Pille Lill, klaveril saatis Piia Paemurru.
Projekti „Aasta lind 2009 – kodukakk” finantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus. Joonistus- ja folkloorivõistlust toetas auhindadega Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Premia Tallinna Külmhoone AS.
Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) on valitsusväline mittetulundusühing, mille eesmärkideks on Eesti linnustiku kaitse, uurimine ja tutvustamine. EOÜ asutati 1921. aastal ning alates 2000. aastast on ta rahvusvahelise linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International koostööpartner Eestis. Eesti Ornitoloogiaühingusse kuulub ligi 400 linnuhuvilist Eestist ja välismaalt.
Eesti Ornitoloogiaühingu PRESSITEADE 09.12.2009

Monday, December 14, 2009

3 K näitus kunstikoridoris




3 K


Aasta lõpuni on II korruse kunstikoridoris väljas 3 K klassi tänavuste kunstitööde ülevaatenäitus.

3 K kunstiõpetajad on Lembi Schmidt ja Tiia Vali.

Head pühademeeleolu!

Monday, December 7, 2009

Eelteade - MEES JA NAINE


Kõik endised ja praegused on oodatud!

Autasustamine Euroopa Parlamendi Infobüroos





Lembi Schmidt 2009

5 K klassi õpilased Roberta Greebe, Karolin Kuiv ja Marja Mäetalu ning nende kunstiõpetajad Lembi Schmidt ja Tiia Vali käisid 4. detsembril Euroopa Parlamendi Infobüroos vastu võtmas konkursil "Joonistame muinasjuttu" võidetud auhindu.

Thursday, December 3, 2009

ERM-i võistujoonistamine 2009


Ahti Sepsivart 2009
Mairi Mölder 2009

TR. Jürves 2009

3. detsembril 2009 osales Pelgulinna Gümnaasium esimest korda Eesti Rahva Muuseumi koolidevahelisel võistujoonistamisel. PG-d esindasid Mairi Mölder
(10 K) ja Ahti Sepsivart (12 K), õpilasi juhendas Triinu Jürves.
Ahti Sepsivardi töö "Mesipuu poole" pärjati vanemas vanuserühmas
(9.-12. klass) II auhinnaga ja Mairi Mölderi töö märgiti žürii poolt ära eriauhinnaga.


KOOLIDEVAHELINE VÕISTUJOONISTAMINE EESTI RAHVA MUUSEUMIS
Eesti Rahva Muuseumis toimus võistujoonistamine, mis toimus 3. detsembril 2009 kell 12 -16 ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu). Võistujoonistamine leidis aset juba 14. korda ja toimus traditsiooniliselt Eesti Rahva Muuseumi näitustel. Võistlejate ülesandeks oli joonistada pilt, millel oleks kujutatud üks ERM-i näitustel leiduv ese. Tegemist oli ainulaadse sündmusega, mille tulemused selgusid kohapeal „siin ja praegu“.

Võistluse ajal toimus õpetajatele infotund, ERMi programmide tutvustus ning kuulutati välja uus jutuvõistlus „Minu jõulujutt“.
Võistujoonistamisel võivad osaleda kõikide Eesti koolide õpilased. Kolmes vanuserühmas toimuvale võistlusele on võimalik ühest koolist kooli esindaja kaudu registreerida igasse vanuserühma kaks õpilast. Joonistajatel soovitame tööks vajalikud vahendid kaasa võtta. Joonistusalused annab Eesti Rahva Muuseum. Kasutada ei ole lubatud vesilahustuvaid värve (st. guašše ja akvarellvärve).
Osalema oodati õpilasi kolmes vanuserühmas:
* 1.-4.klass
* 5.- 8. klass
* 9.-12. klass.

Toetaja ja auhinnad: kunstitarvete firma VUNDER

Žürii: Tartu Lastekunstikooli õppealajuhataja ja Tartu Ülikooli kunstiõpetuse õpetaja õppekava programmijuht kunstnik Piret Paasmäe, Tartu Lastekunstikooli õpetaja ja kunstnik Hando Tamm, vabakutseline maalikunstnik Meiu Münt ning ERMi kunstnikud Merike Tamm ja Jane Liiv.

Wednesday, December 2, 2009

Ilmus näitleja Urmas Kibuspuu (PG 1972) elulooraamat




TR. Jürves 2009
Rait Avestik
"Urmas Kibuspuu. 31 aastat"
Tänapäev 2009

336 lk., toimetanud Maie Mägi, kujundanud Andres Tali

Raamat sisaldab muuhulgas materjali intervjuudest toonase Tallinna 46. Keskkooli (praegune Pelgulinna Gümnaasium) inglise keele õpetaja Vaike Vausi, kooli direktori Urve Buschmanni
ning Urmas Kibuspuu klassivenna Georg Bogatkiniga.

Urmas Kibuspuu õppis meie kooli kunstiklassis aastatel 1969-1972, tema kunstiõpetaja oli Lembi Schmidt.

PaperDolls Disain esitleb uut kollektsiooni


PaperDolls Disain kutsub sind oma kollektsiooni "Sweet Paper" esitlusele!


Sina ja Su sõbrad on kutsutud meile külla, Pikk tn. 36, EAST creative space.
Pakume võimalust tutvuda meie uue kollektsiooniga 5. detsembril.
Koos muusika, video ja nukkudega on võimalus nautida magusaid kokteile ja muffineid
kell 18.00-22.00.


Võta kaasa sõber ja kanna oma lemmik PaperDolls'i.



Teie, PaperDolls (teiste hulgas Marta Kisand (PG 2004), Hanna Tiidus (PG 2003))

http://www.paperdolls.ee/
info@paperdolls.ee

Thursday, November 26, 2009

Joonistame muinasjuttu


Roberta Greebe 5 K "Rapuntsel"

Marja Mäetalu 5 K "Mary Poppins"

Karolin Kuiv 5 K "Pöial-Liisi"


Lõpule on jõudnud tänavune Tähekese ning Euroopa Parlamendi Infobüroo joonistusvõistlus 4-12. aastastele lastele, mille teemaks oli "Joonistame muinasjuttu".

Pelgulinna Gümnaasium saatis konkursile 16 tööd ning 3 autorit koos juhendajatega on
kutsutud parimate joonistajate auks korraldatud Euroopa Parlamendi peole
4. detsembril kell 14:

Roberta Greebe 5 K, juhendaja Lembi Schmidt
Karolin Kuiv 5 K, juhendaja Lembi Schmidt
Marja Mäetalu 5 K, juhendaja Tiia Vali

Kõik need PG õpilaste tööd valiti ka Euroopa Parlamendi 2010. aasta lauakalendrisse.

Vaata ka:
Euroopa Parlamendi koduleht: http://www.europarl.ee/view/et/uudised/Uudised-2009/November/pr-2009-November-01.html;jsessionid=9A238E7952748423A1DC808041A94DD5
Konkursi tööd ja lauakalender: http://www.facebook.com/pages/Tallinn-Estonia/Euroopa-Parlamendi-Infoburoo-Eestis/158493618156?v=wall

II klasside näitus kunstikoridoris





TR. Jürves 2009


Järgneva kahe nädala jooksul saab II korruse kunstikoridoris näha 2 AK ja 2 BK kunstitundides valminud tööde näitust.

Õpilasi juhendasid Jüri Mäemat, Tiia Vali ja Margus Tänav.

Head vaatamist!




Tuesday, November 24, 2009

Anna oma panus kultuuriuuringusse!


femme.ee

Aitame meie kooli vilistlast Hanna Tiidust (PG 1993) tema töös!

Palun täitke kiire küsitlus selle kohta, kuidas leiate informatsiooni kultuurisündmuste kohta:
http://spreadsheets.google.com/viewform?formkey=dFd6OTRqNVFDMmFlSm5Db1BLNHAyX1E6MA

Küsitlus on anonüümne.

Suur tänu!

Monday, November 23, 2009

Sandra Jõgeva (PG 1995) sai Betti Alveri kirjandusauhinna


femme.ee

2009. aasta Betti Alveri kirjandusauhinna laureaatideks valiti Sandra Jõgeva (PG 1995) ja Triin Tasuja.

Betti Alveri kirjandusauhinna tänavune žürii koosseisus Piret Viires (esimees), Toomas Raudam, Triin Ploom, Urmo Mets ja Igor Kotjuh otsustas ajavahemikus hingedepäevast 2008 hingedepäevani 2009 ilmunud debüütteoste eest antava 15 000-kroonise preemia jagada Sandra Jõgevanovellikogu «Draamapunkt» ja Triin Tasuja «Provintsiluule» vahel, teatas Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher.
«Nii Jõgeva kui Tasuja on jõulised ja isikupärased noored naisautorid, kelle loomingus põimuvad eneseirooniline eluloolisus ja kriitiline suhe oma ajastu kultuurikeskkonda. Viimati sai naisautor Betti Alveri preemia 1998. aastal, mil laureaadiks oli Kirsti Oidekivi oma luulekoguga «Tigudele»,» lisas Vaher.
Postimees 23.11.2009

Piparkoogimaania infopäev KUMUs


TR. Jürves 2008

Et PiparkoogiMaania läbiviijatele koolides paremini abiks olla, korraldati koostöös KUMU hariduskeskusega PiparkoogiMaania päev KUMU auditooriumis, mis toimus 23. novembril kell 15.00-16.30. Üritusel tutvustati oma projekti lähemalt ja jagati nõuandeid, kuidas seda koolides ja lasteaedades paremini läbi viia. Räägiti oma senistest kogemustest, näidati pilte, pakuti kohvi ja piparkooki, tutvustati tainast ja erinevaid kaunistamisvõimalusi ja vastati küsimustele. Pelgulinna Gümnaasiumis 2008. aastal toimunud Piparkoogimaaniast rääkis ning näitas pildiprogrammi Triinu Jürves.
KOOLI-PIPARKOOGIMAANIA 2009
Kooli-Piparkoogimaania pakub võimaluse kõikidele Eesti koolilastele olla piparkoogidisainerid ja luua enneolematuid teoseid enda ja teiste rõõmuks - see on suurepärane võimalus luua kontakt kunsti- ja disainimaailmaga. Koolide parimad piparkoogitööd selguvad üle-eestilises internetivõistluses, kuhu saavad oma piparkoogitaiestest pildid saata kõik osalejad. Lapsed saavad internetis hinnata teiste piparkooke ning kaasa elada oma loomingu menule.

Wednesday, November 18, 2009

Kinoõhtu PG-s 20.11



Reedel 20.11 kell 17.30-20.30 PG auditooriumis,
kavas eesti tudengifilmid ning Danny Boyle'i
"Rentslimiljönär" (2008).

Korraldavad Mirjam Kristian ja Alissa Nirgi (10 K).

Olete oodatud!

Bernt Notke 500 PG-s




TR. Jürves 2009

II korruse suures koridoris on eksponeeritud 8 BK klassi surmatantsu-aineline kunstiprojekt, mille käigus noored on püüdnud seostada Bernt Notke maali sisu tänapäeva elu ning inimestega.

Lisaks töödele on üleval selgitavad ja teemat avavad tekstid.

Tööde autorid on Maris Morel, Heleri Kõrge, Jörgen Rohde, Villu Samblik, Erika Eding, Maarja Sildvee ja J.-Anette Grünberg, õpilasi juhendas õpetaja Jüri Mäemat.

Kunstiklassides uued õppevahendid


TR. Jürves 2009

Pelgulinna Gümnaasiumi kõik kunstiklassid on nüüdsest varustatud uute õppevahenditega - värviringi ning värvuskontrastide tabelitega kirjastuselt Saara.

Elo Liiv (PG 1990) on Tartu Maratoni mälestusmärgi ideekavandite konkursi võitjate hulgas

Tartu Maratoni mälestusmärgi ideekonkursi tulemuseks kaks võrdset kavandit

Täna hommikul kuulutati välja Tartu Maratoni mälestusmärgi ideekonkursi võitjad. Žürii hinnangul osutus esitatud 38 kavandi seast parima väljaselgitamine oodatust keerulisemaks, mistõttu hetkel lõplikku võitjat välja ei kuulutatud.

Esimest ja teist kohta jagavad võistlustööd „Lumm“ (autorid Elo Liiv (PG 1990) ja Katrin Koov) ja „Rutt“ (autorid Rait Siska, Lembit-Kaur Stöör, Ülo-Tarmo Stöör, Risto Tali). Kolmandaks tuli Risto Parve ja Martin Kinksi töö „Tõus“.
Kahe parima kavandi autoritele tehakse žürii poolt ettepanek vastata võistlustööde hindamise käigus tekkinud küsimustele ja ettepanekutele ning seejärel valitakse valmiv kavand. Žüriiliige Tartu linnaarhidekt Tiit Sild sõnab, et konkursil esitatud tööde tase oli üllatavalt kõrge ning žüriil oli, mille vahel valida. „Kaks parimat tööd paistsid silma väga selge ja arusaadava idee poolest. Üks neist mõjub väga arhailiselt ja võimsalt ning teine annab läbi selge maratoni trajektori idee Tartu Maratoni mõtteid väga kujundlikult ja lihtsalt edasi,“ iseloomustab Sild kahte parimat. Ta lisab, et võidutööde osas oli žürii otsus konsensuslik ja hindab konkurssi igati kordaläinuks. Äramärkimist leidsid ka võistlustööd „Mets“ (autor Villem Tomiste), „Võimalus“ (autorid Mikk Mutso ja Kaarel Eelma) ja „Suusakampsun“ (autorid Leena Kuutma, Marje Karu, Tiina Teng-Tamme).
Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees ja žürii liige Indrek Kelk sõnab, et konkursi positiivseks üllatuseks oli skulptorite ja maastikuarhitektide suur huvi spordirahva tegemiste vastu. „Kõige rohkem töid laekus konkursi viimase päeva hommikul ning kui enne võis tööde hulgaga rahule jääda, siis nüüd oli tegemist juba väga esindusliku valikuga. Tänan südamest kõiki konkursil osalenuid,“ jagab Kelk esmamuljeid ja kutsub kõiki Tartu Laululava ruumidesse (Laulupeo pst 25) esitatud kavanditega tutvuma ning valima rahva lemmikut, mis pälvib Klubi Tartu Maratoni sümboolse auhinna.
Tartu Maratoni mälestusmärgi ideekonkursi eesmärk on tähistada vääriliselt 50 aasta möödumist Eesti ühe suurima osavõtuga ja rahvusvaheliselt kõige tuntuma spordisündmuse Tartu suusamaratoni esimesest stardist. 16. jaanuaril 2010 möödub suursündmuse esimesest lähtest pool sajandit. Tartu Maratoni mälestusmärk hakkab paiknema Tartus Emajõe ja Vabaduse pst vahelisel rohealal, orienteeruvalt restoran-ööklubi Atlantis vastas, kust anti ka esimese Tartu suusamaratoni start.

http://www.tartumaraton.ee

Monday, November 16, 2009

Matisse'i ühisprojekti näitus Tartus


Margus Kiis 2009, http://www.tlkk.ee/

Oktoobris avati Tartus Tiigi tänava koolimajas nelja kunstikooli ühisprojekti kajastav näitus, mille tööd on inspireeritud kuulsa prantsuse kunstniku ja kompositsioonimeistri Matisse`i töödest.

Projektis osalesid Riia Kunstide Kool, Kuršenai Kunstikool Leedust, Tartu Lastekunstikool ning Pelgulinna Gümnaasium.

PG-s tehti Matisse'i ainetel kollaaže eelmise õppeaasta kevadel (vt. http://pelgulinnakunst.blogspot.com/2009/04/kollaazid-la-matisse.html),
aprillikuus oli kunstikoridoris eksponeeritud suuremahuline näitus.

Valminud töödest saatsime 25 kollaaži rahvusvahelise projekti kogusse, mille esimene väljapanek toimuski nüüd Tartus.

Valikut näitusel eksponeeritud töödest võib näha Tartu Lastekunstikooli kodulehel: http://www.lkk.tartu.ee/?a=mypage&path_id=4af04343615b034780e5a




Thursday, November 12, 2009

Uku Sepsivart (PG 2007) koostas raamatu tänavakunstist


Ants Liigus, Pärnu Postimees

Mihkel Maripuu, Postimees


Tõnis Palkov, Uku Sepsivart, Andres Siplane
"HAIGUSTE RAVI. KONTROLLITUD. Raamat tänavakunstist"
Tallinn 2009

-----------------------------------------------------------------------------------
Eesti tänavakunst jõudis raamatukaante vahele (10)
13.11.2009 00:22



Eile esitlesid autorid Uku Sepsivart ja Tõnis Palkov esimest raamatut Eesti tänavakunstist. Raamatust «Haiguste ravi. Kontrollitud» leiab lisaks näidetele parimatest grafititest ka mõistete selgitusi, fakte grafiti ajaloost ja tavaliselt tundmatust eelistavate tänavakunstike mõtteid.


«Paljude töödega on vaeva nähtud, neis on, mida vaadata, ja paljudes on sõnum. Kui keegi neid ei näe, siis läheb kõik luhta, kaob seal olev energia,» vastas Sepsivart küsimusele, miks on vaja jäädvustada nõnda kaduvat kunstiliiki nagu tänavakunst.Palkov nentis, et praegu suhtutakse grafitisse kui sodimisse ning just seda suhtumist on vaja muuta.«Meie ei ürita eitada negatiivset külge, aga on vaja ka teist poolt sellest näidata,» lisas Sepsivart. «Selles raamatus me ei võtnud jäika seisukohta.»


Postimees 13.11.2009 http://www.postimees.ee/?id=187480

Wednesday, November 11, 2009

Avati TTÜ uus raamatukoguhoone


Liis Trimann, postimees.ee

TTÜ uus raamatukogu



Asukoht: Akadeemia tee , Mustamäe
Viis maapealset ja üks maa-alune korrus
Fassaad: ilmastikukindel komposiitkangas
Suletud brutopind: 11 294 m²
Kasulik pind: 11 062 m²500 lugejakohta, 180 arvutikohta
Üle 700 000 trükise
Maksumus: ligi 200 milj. kr.
Rahastamine: EL struktuurifondid, TTÜ omarahastus
Arhitektid: Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ
(Mattias Agabuš - PG 1995, Priit Pent - PG 1991)
Ehituse peatöövõtja: AS Oma Ehitaja




TTÜ uus raamatukogu ühendab sisemise ja välise ilu (39)
11.11.2009 18:00
Urmas Tooming

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) täna pidulikult avatud uus raamatukoguhoone on oma eripärase väljanägemise tõttu Tallinna keskuse üheülbaliste klaasmajadega võrreldes lausa arhitektuuriline pärl. Ka hoone värviline ja lõbus sisekujundus lausa kutsub raamaturiiulite vahele.




Kogu hoonet ümbritseb trükitud fassaadikangas, mis kaitseb maja siseruume liigse päikesevalguse eest. Sellist arhitektuurset lahendust ei ole maailmas veel ühegi raamatukogu juures kasutatud.
«Unikaalne on ka meie hoone maksumus,» ütles raamatukogu direktor Jüri Järs. «Maja läks maksma umbes 200 miljonit krooni. Mujal maailmas oleks sama hoone hind kujunenud kaks kuni neli korda kõrgemaks.»
TTÜ rektori Peep Sürje sõnul saab Eesti kõige kaasaegsemast raamatukogust mitte ainult ülikooli, vaid ka selle ümber asuva tehnnoloogialinnaku süda.
«On riike, kus president avab uusi relvatehaseid, ja on riike, kus president avab uusi raamatukogusid,» ütles eilsel pidulikul sündmusel president Toomas Hendrik Ilves. «Raamatukogul on jätkuvalt ning kahjuks üha enam täita omamoodi vaimse tsitatelli roll. Sest pole ju väga palju kohti, kus raha asemel loetakse raamatuid.»
TTÜ haldusdirektri Margus Leivo sõnul on kõige tähtsam see, et varem kaheksas einevas kohas laiali olnud raamatud on lõpuks ühte hoonesse kokku kogutud. Tegelikult kolimine veel käib, aga saab varsti ühele poole.
Uus maja on ka tehnoloogiliselt kõrgtase. Raamatukogu kasutajad saavad trükiseid laenutada vastavat automaati kasutades. Loomulikult on olemas ka raamatukohoidjad, kes vajadusel nõu annavad. Tagastada saab raamatuid hoone esimesel korrusel paikneva automaadi abil ööpäevaringselt.
Leivo märkis, et kui TTÜ senine raamatukogu Ehitajate teel 1971.aastal valmis, jäi see kohe kitsaks. Praegu õpib ülikoolis umbes 14 000 tudengit ning uus, vanast kaheksa korda suurem hoone peaks suutma nende kõigi, lisaks ka õppejõudude ja teadurite vajadusi rahuldada. Vana raamatukogu ehitatakse kapitaalselt ümber tudengite kooskäimise kohaks. Uude hoonesse tuleb ka muuseum, aga see avab uksed mõne aja pärast.
«Kui ülikooli kampus hoiab suhteliselt konservatiivset joont, siis raamatukogu on arhitektuurselt kindlasti mitte ainult Tallinnas vaid kogu Eestis üks omapärasemaid ja pilkupüüdvamaid hooneid,» kinnitas Leivo.


Postimees http://www.tallinnapostimees.ee/?id=186833

Tõnu Virve "Monument" PG auditooriumis


Eesti Päevaleht, www.epl.ee


TR. Jürves 2009

11. novembril oli PG gümnaasiumiõpilastel võimalus näha kooli auditooriumis dokumentaalfilmi "Monument" ning kohtuda filmi režissööri Tõnu Virvega.

Teema käsitlemine jätkub ajaloo- ning kunstitundides.

MONUMENT
Rezissöör Tõnu Virve, stsenarist Juta Kivimäe,
operaatorid Rasmus Puksman, Arthur Virve, Mihkel Soe, Andres Maimik,
helilooja Sven Grünberg

Dokumentaal keskendub eesti mälestussammaste saatusele muutuvas ajas. Eestis on riigivõim viimase sajandi jooksul korduvalt muutunud ja iga lahkunud võim on võtnud kaasa ka oma monumendid. Iga võim vajab monumente, ent ta tahab, et need oleksid tema nägu. Monumendid võivad olla ideoloogia ohvrid. Ekraanile ilmuvad nii teisaldatud Pronkssõdur kui tšehhi kristallist Vabaduse rist oma lugudega. Dokumentaal ei kavatse kirjutada ajalugu ümber. Film keskendub kultuurilooliste mälestusmärkide saatusele muutuvas ajas. Kasutatud on unikaalseid kaaadreid ja paljusid arhiividokumente avaldatakse esmakordselt. Monumendid võivad olla ideoloogia ohvrid, on seda olnud varem ja on ilmselt ka edaspidi. Sõna saavad eesti skulptorid, endised meelsusvangid, ühiskonna- ja kunstiteadlased ning ausammaste autorid.

Kultuuridokumentaal MONUMENT on dubleeritud vene keelde Tallinna Kodurahu programmi raames. See on esimene vene keelde dubleeritud eesti dokumentaalfilm Eesti Vabariigis.

Vene keelde dubleeritud filmiversioon on valminud Tallinna Linnavalitsuse rahastamisel Kodurahu programmi raames.

Filmi toetajad: Eesti Kunstimuuseum, Kumu Kunstimuuseum, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Linnavalitsus,

Eesti Filmiekspordi Fond
Täname Tallinna Linnavalitsust ja Tallinna Haridusametit

Rohkem infot Päevalehe artiklist: http://www.epl.ee/artikkel/478547

Suur tänu !