Friday, August 27, 2010

TERE KOOL!


Tr. Jürves 2010

Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiosakond tervitab uue kooliaasta alguse puhul kõiki praegusi ja endisi õpilasi, õpetajaid, kunstnikke ja teisi koostööpartnereid ning soovib palju uusi ideid ja energiat nende elluviimiseks.
Asume endiselt Pelgulinna Gümnaasiumi (Mulla 7) teise korruse kunstikoridoris ja õpetajate toas, kirja saab meile saata aadressil kunst@pelgulinna.edu.ee
2010/2011 õppeaastal töötavad PG kunstiosakonnas: Triinu Jürves (kunst, üldkunst, interdistsiplinaarne kunst, krokii, graafika), Jüri Mäemat (kunst, skulptuur, üldkunst, joonestamine, kirjaõpetus), Tiiu Esnar (kunst, disain, üldkunst), Tiia Vali (kunst, skulptuur, üldkunst), Tavo Tall (kunst, üldkunst, arhitektuur) ja Margus Tänav (kunst, kunstiajalugu, skulptuur, vormiõpetus).

Tuesday, August 17, 2010

--> Noolegrupp EAST galeriis


Tr. Jürves 2008
--> Noolegrupi (Triinu Jürves (PG 1992) ja Villem Jahu (PG 2004))
installatiivsete nüanssidega pikitud maalide väljapanek

"Fallen Madonna with Big Boobies"

on EAST galeriis (EAST creative space, Pikk tn. 36) avatud 18.08-30.08.2010.
Näituse avamine 18.08 kell 19, edaspidi on galerii avatud õhtuti, kontakt 5102572.

Olete väga oodatud!
28. augustil toimub näituse lõpetamise pidu.
Algusega kell 22 esinevad:
Andrea Patron (it) - trompet
Circus Runaways (est) - rock
VLM (est) - helid
Pilet enne südaööd 17.-, hiljem 17.40

Saturday, August 14, 2010

Andro Kööp (PG 1985) Laste Maailma galeriis


www.androkoop.com

Andro Kööp "Grand Coulisse/Suursugune kuliss" Laste Maailma galeriis
Käesolev pargi- ja lillemaalide näitus esitab kauni maailma telgitaguse, mõrastatud pildi. Andro Kööbi pargivaated viivad vaataja üleüldiselt kauniks peetud pargikunstiklassika juurde, prantsuse pargi parimate näidete juurde.
Pildipindu kattev raster ei lase vaatajal imetleda kogu seda möödunud aegadel suurte valitsejate loodud ilu, kujutada ette suurejoonelisi pidustusi ning kõrgseltskonna kauneid tualette. Kuigi selle maailma vägevaid kiputakse mäletama eelkõige selle positiivse läbi, mida nad maailmale on jätnud, on nende tegevus, nende otsused põhjustanud märksa enam halba, hävitust ning kadu. Baroksed lillekimbud toimivad selles koosluses teatrikulissilike pargipiltide fragmentidena, varjatud kurja sümbolitena. Kaasaegsed noored, sportlikud aktiivsed neiu ja noormees aga praeguse imagoloogilise aja sümbolid.
Andro Kööp hakkas näitustel esinema 1985. aastast. 1988. aastal oli ta üks Eesti Disainerite Liidu asutajaliikmeid ja grupi Neoeksprepost loojaid. Kunstihariduse omandas ta aastatel 1991-1995 Eesti Kunstiakadeemias (või Tallinna Kunstiülikoolis, nagu seda õppeasutust siis nimetati) moekunsti erialal. Pärast seda on ta tegutsenud nii disaini (moe, aga ka sisekujunduse) kui ka visuaalse kunsti vallas. Ta on töötanud Vikero ja Ars Interjöörprojekti firmades ning olnud Saatshi & Saatshi reklaamibüroo kunstiline juht.
Andro Kööbi abstraktsed maalid, aga ka maastiku-, interjöörimaalid, portreed, natüürmordid on omamoodi parafraasid, tõlgendused varem loodule. Tema meelistõlgendusaeg või õigemini kunsti kõnetusviis on 1960. aastad, tarbimisühiskonna ja massikultuuri visuaalne vaste popkunst. Kuid pelgalt popkunsti taustal tema maale vaadelda on lihtsustatud ning ei anna neist koguteadmist. Pildil kujutatu katmine rastri või mõne muu läbipaistva pinnaga osutab popkunstile omaste vahendite (kunstlikult erksad värvid, reklaamikunstile omaselt stiliseeritud kujundid) abil loodud maailma ehk siis 1960. ja 70. aastate reaalsuse tõlgenduse tõlgendamisele, postmaailma loomisele, mis on ühtlasi tuleva reaalsuse premaailm.
Andro Kööbi prepostmaailm on esteetiliselt kaunis, kuigi traditsioonilise õlimaali kõrval on ta kasutanud kõikvõimalikke materjale kollaažide ja assamblaažide loomiseks ehk traditsioonilise kahemõõtmelise maali sissetungimiseks reaalsesse maailma, olgu siis galeriis või kellegi kodus. Just see peitmis-, katmis-, aga ka invasioonimäng lööb ilusasse maailma mõra, mitte just suure, aga piisava, et tekitada vastuvõtjas kerge ebamugavustunde.
Käesolev pargi- ja lillemaalide näitus esitab kauni maailma telgitaguse, mõrastatud pildi. Andro Kööbi pargivaated viivad vaataja üleüldiselt kauniks peetud pargikunstiklassika juurde, prantsuse pargi parimate näidete juurde.
Pildipindu kattev raster ei lase vaatajal imetleda kogu seda möödunud aegadel suurte valitsejate loodud ilu, kujutada ette suurejoonelisi pidustusi ning kõrgseltskonna kauneid tualette. Kuigi selle maailma vägevaid kiputakse mäletama eelkõige selle positiivse läbi, mida nad maailmale on jätnud, on nende tegevus, nende otsused põhjustanud märksa enam halba, hävitust ning kadu. Baroksed lillekimbud toimivad selles koosluses teatrikulissilike pargipiltide fragmentidena, varjatud kurja sümbolitena. Kaasaegsed noored, sportlikud aktiivsed neiu ja noormees aga praeguse imagoloogilise aja sümbolid.
Andro Kööp hakkas näitustel esinema 1985. aastast. 1988. aastal oli ta üks Eesti Disainerite Liidu asutajaliikmeid ja grupi Neoeksprepost loojaid. Kunstihariduse omandas ta aastatel 1991-1995 Eesti Kunstiakadeemias (või Tallinna Kunstiülikoolis, nagu seda õppeasutust siis nimetati) moekunsti erialal. Pärast seda on ta tegutsenud nii disaini (moe, aga ka sisekujunduse) kui ka visuaalse kunsti vallas. Ta on töötanud Vikero ja Ars Interjöörprojekti firmades ning olnud Saatshi & Saatshi reklaamibüroo kunstiline juht.
Andro Kööbi abstraktsed maalid, aga ka maastiku-, interjöörimaalid, portreed, natüürmordid on omamoodi parafraasid, tõlgendused varem loodule. Tema meelistõlgendusaeg või õigemini kunsti kõnetusviis on 1960. aastad, tarbimisühiskonna ja massikultuuri visuaalne vaste popkunst. Kuid pelgalt popkunsti taustal tema maale vaadelda on lihtsustatud ning ei anna neist koguteadmist. Pildil kujutatu katmine rastri või mõne muu läbipaistva pinnaga osutab popkunstile omaste vahendite (kunstlikult erksad värvid, reklaamikunstile omaselt stiliseeritud kujundid) abil loodud maailma ehk siis 1960. ja 70. aastate reaalsuse tõlgenduse tõlgendamisele, postmaailma loomisele, mis on ühtlasi tuleva reaalsuse premaailm.
Andro Kööbi prepostmaailm on esteetiliselt kaunis, kuigi traditsioonilise õlimaali kõrval on ta kasutanud kõikvõimalikke materjale kollaažide ja assamblaažide loomiseks ehk traditsioonilise kahemõõtmelise maali sissetungimiseks reaalsesse maailma, olgu siis galeriis või kellegi kodus. Just see peitmis-, katmis-, aga ka invasioonimäng lööb ilusasse maailma mõra, mitte just suure, aga piisava, et tekitada vastuvõtjas kerge ebamugavustunde.
Samanimeline Andro Kööbi isiknäitus toimus ka 18.06.2010 - 12.07.2010
KH_Galerii&aeg=arhiiv&lang
=est&club=1&page=13

Wednesday, August 4, 2010

Mait Laas (PG 1988) pääses parimate animaatorite raamatusse


www.postimees.ee

Filmimees Mait Laas sai raamatu sisse
04.08.2010 12:41
Tiit Tuumalu

Animatsioon on vaatamata oma intiimsusele kõige anonüümsem kunstiliik, sõnastab Ottawa animafilmide festivali juht ja eesti animafilmi hea tundja Chris Robinson paradoksi, mis tõukub järeldusest, et publik tunneb pigem filme ja kangelasi kui nende autoreid.

Värskelt ilmunud 241-leheküljelises populaarses vormis portreederaamatus «Animators Unearthed. A Guide to the Best of Contemporary Animation» (tõlkes «Päevavalgele toodud animaatorid. Teejuht tänapäeva animatsiooni parimate palade juurde») püüab Robinson seda viga parandada, tutvustades New Yorgis ja Londonis tegutseva nimeka kirjastuse Continuum vahendusel ingliskeelseile lugejaile 20 sõltumatu autorianimatsiooni esindajat kogu maailmast.


Rõõmustaval kombel on selliste elavate klassikute kõrval nagu Konstantin Bronzit või Barry Purves valikusse mahtunud ka meie Mait Laas, kellele pühendatud peatükk kannab pealkirja «Dreamworlds of Mait Laas». Need, kes veel ei teadnud, saavad teada näiteks seda, et Mait Laas tahtis tegelikult saada mesinikuks nagu Heino Pars. Et tal on olnud sekeldusi KGBga. Et ta on tegelenud rahvatantsuga ja esinenud koguni Tšernobõlis – kõigest aasta pärast sealset katastroofi. Et oma esimese filmi «Ja õitseski...» tegi ta nii, et astus Nukufilmi uksest sisse, tutvustas oma ideed ja sai kaamera kätte, saateks sõnad: «Anna aga minna!»


Filmidest võtab Robinson vaatluse alla kolm: «Päevavalguse», «Teekonna Nirvaanasse» ja «Generatsiooni». Ta toob esile, et autori huvi kõikvõimalike (moodsate) segatehnikate vastu on eesti animatsioonis uus ja värskendav, teisipidi jälle ulatavat Laas oma huviga filosoofiliste ja ökoloogiliste probleemide vastu käe traditsioonile, täpsemalt Heino Parsile ja Mati Kütile. Lõpuks mainib autor sedagi, et publikule ei pruugi eestlase filmid oma keerulisuses ja abstraktsuses olla just kõige kergem «saak». Vastukaaluks tsiteerib ta Laasi ennast. «Ma ei püüa teha esoteerilisi filme. Minu jaoks on need üsna selged. Mulle ei meeldi asju lammutada.
Palju huvitavam on liita. Kõigel on millegagi seos. Ma tahan, et inimesed suhtleksid, mitte poleks üksi või eraldatud. See on minu peamine eesmärk,» ütleb Laas.Muide, just täna saab ta 40 aastat vanaks.


Palju õnne, Mait, häid filme ja et mesi tarudest ei kaoks!

Tuesday, August 3, 2010

--> Noolegrupp Seanahal Haapsalus




Fotod: Mari Prekup 2010, facebook.com
--> Noolegrupp (Triinu Jürves (PG 1992) ja Villem Jahu (PG 2004)) koostöös Marje Len Murusaluga astus üles Jaan Toomiku korraldatud rahvusvahelisel tegevuskunstifestivalil Seanahk II, mis toimus 30. juulil Haapsalus ja Kiltsi lennuväljal.

--> Noolegrupi performance' is osalesid:

KAAREL KÜTAS
ELERIIN ELLO
MIKK JÄGER (PG)
KÄRT HAMMER (PG 2007)
ATS NUKKI (PG 2007)
HANNA PIKSARV (PG 2008)
LILIAN HIOB (PG 2010)
MARIANN METSIS (PG 2010)
AHTI SEPSIVART (PG 2010)
MERLI-TRIIN EISKOP (PG 2010)
RAIKO PUUSTUSMAA
ANNA-LIISA RAJAMART
NORA SÄRAK
ja
ROMET VÄÄN

Rohkem muljeid toimunust leiab:
Festivali kajastus Postimehes: