postimees.ee
Teie tunnustus on kummardus ennekõike Elbert Tuganovile ja Heino Parsile, mitte mulle, ütles režissöör Mait Laas (PG 1988) eile, kui oli vastu võtnud aasta filmi preemia – Neitsi Maali kuju, mida annab välja Eesti Filmiajakirjanike Ühing.
50 000 krooni suuruse tunnustuse tõi Laasile dokumentaalfilm «Aja meistrid», milles ta kaht nukufilmi suurkuju, põlvkondi mõjutanud «Peetrikese unenäo» ja «Operaator Kõpsu» autoreid portreteerib – südamlikult ja mänguliselt, rääkides 72 minutiga ära ühtlasi kogu poolesajandilise eesti nukufilmi loo. «Aegumatu väljendusrikkuse ja südamesooja kaduvikueiramise eest,» põhjendas oma otsust ka filmiajakirjanike ühing.
Teos, mis kasutab leidlikult ära animatsiooni enese väljendusvahendid – Tuganov ja Pars ei astu vaataja ette mitte ainult elusuuruses, vaid ka nukuna –, rõhutab, et vaatamata muutlikele oludele tõestas kumbki end aja kuninga või nagu pealkirigi ütleb – aja meistrina. «Nii Tuganov kui Pars suutsid näruse aja kiuste säilitada inimliku väärikuse,» tõdes seni üksnes animafilme vändanud Laas ka eile. Ta lisas ühtlasi, et suureks tunnustuseks oli talle ainuüksi see, kui positiivselt võtsid filmi vastu juba 83-aastane Pars, aga ka Tuganovi omaksed – Tuganov ise lahkus siitilmast veel enne «Aja meistrite» ekraanile tulekut. «Aja meistrid» on seni osalenud kümmekonnal festivalil ja võitnud kaks auhinda. Itaalias toimunud Asolo ArtFilmi festivalil sai see preemia parima eluloofilmi eest ja PÖFFi Balti programmis võisteldes rahvusvahelise filmikriitikute ühingu FIPRESCI preemia.
Järgmine teos, mille Laas ette võtab, tuleb taas animatsioon, pealkirjaks «Lisa Limone ja Marco Orange» – see on pooletunnine klassikaline nukufilm Sidrun-tüdruku ja Apelsin-poisi armastusest tänapäeva karmis maailmas, stsenaristideks Soome tunnustatumaid koomiksikunstnikke Kati Kovac ja meie Peep Pedmanson.
Koos «Aja meistritega» kandideerisid aasta filmi tiitlile veel Olga ja Priit Pärna joonisfilm «Elu ilma Gabriella Ferrita», Marko Raadi dokumentaalfilm «Toomiku film» ning kaks mängufilmi: Kadri Kõusaare täispikk «Magnus» ja Priit Pääsukese lühifilm «Must Peeter». On tähelepanuväärne, et nominentide sekka ei mahtunud ükski tänavu esilinastunud täispikk mängufilm, ei «Mina olin siin», «Taarka», «Detsembrikuumus» ega «Soovide puu». Jaan Ruus – aasta kirjutaja «Neljast täispikast mängufilmist lavastasid debütandid kolm. Need ei pannud vaimustuma, aga ka mitte õlgu kehitama. Tänu sellele oli ruumi dokumentaalide ja animatsiooni esiletõusuks,» oli Jaan Ruus nentinud Postimehe filmiaasta kokkuvõttes. Just novembris 70. sünnipäeva tähistanud ja senimaani Eesti Ekspressi ajakirjanikuna tegutsev Ruus oli see, kellele läks aasta parima filmiajakirjaniku tiitel. Küll kuulus viie nominendi hulka Kadri Kõusaare tunamullune skandaalne «Magnus», mille näitamise kohus 2008. aasta kevadel seitsmeks aastaks keelustas. Keelust hoolimata näitas mais seda Tartu Athena keskus ja veel varem, märtsis, kui filmile kehtis tõkend, Eesti esilinastusena ka Tallinna Kinomaja – siit põhjus, miks «Magnus» aasta filmi tiitli konkurentsi üldse kvalifitseerus. Mullu jagasid aasta filmi auhinda Sulev Keeduse dokumentaalfilm «Jonathan Austraaliast» ja Veiko Õunpuu mängufilm «Sügisball». Eesti Filmiajakirjanike Ühing annab preemiat välja alates 1994. aastast.
Tiit Tuumalu
Postimees
08.01.2009
http://www.postimees.ee/?id=66422
No comments:
Post a Comment