Käesolev pargi- ja lillemaalide näitus esitab kauni maailma telgitaguse, mõrastatud pildi. Andro Kööbi pargivaated viivad vaataja üleüldiselt kauniks peetud pargikunstiklassika juurde, prantsuse pargi parimate näidete juurde.
Pildipindu kattev raster ei lase vaatajal imetleda kogu seda möödunud aegadel suurte valitsejate loodud ilu, kujutada ette suurejoonelisi pidustusi ning kõrgseltskonna kauneid tualette. Kuigi selle maailma vägevaid kiputakse mäletama eelkõige selle positiivse läbi, mida nad maailmale on jätnud, on nende tegevus, nende otsused põhjustanud märksa enam halba, hävitust ning kadu. Baroksed lillekimbud toimivad selles koosluses teatrikulissilike pargipiltide fragmentidena, varjatud kurja sümbolitena. Kaasaegsed noored, sportlikud aktiivsed neiu ja noormees aga praeguse imagoloogilise aja sümbolid.
Andro Kööp hakkas näitustel esinema 1985. aastast. 1988. aastal oli ta üks Eesti Disainerite Liidu asutajaliikmeid ja grupi Neoeksprepost loojaid. Kunstihariduse omandas ta aastatel 1991-1995 Eesti Kunstiakadeemias (või Tallinna Kunstiülikoolis, nagu seda õppeasutust siis nimetati) moekunsti erialal. Pärast seda on ta tegutsenud nii disaini (moe, aga ka sisekujunduse) kui ka visuaalse kunsti vallas. Ta on töötanud Vikero ja Ars Interjöörprojekti firmades ning olnud Saatshi & Saatshi reklaamibüroo kunstiline juht.
Andro Kööbi abstraktsed maalid, aga ka maastiku-, interjöörimaalid, portreed, natüürmordid on omamoodi parafraasid, tõlgendused varem loodule. Tema meelistõlgendusaeg või õigemini kunsti kõnetusviis on 1960. aastad, tarbimisühiskonna ja massikultuuri visuaalne vaste popkunst. Kuid pelgalt popkunsti taustal tema maale vaadelda on lihtsustatud ning ei anna neist koguteadmist. Pildil kujutatu katmine rastri või mõne muu läbipaistva pinnaga osutab popkunstile omaste vahendite (kunstlikult erksad värvid, reklaamikunstile omaselt stiliseeritud kujundid) abil loodud maailma ehk siis 1960. ja 70. aastate reaalsuse tõlgenduse tõlgendamisele, postmaailma loomisele, mis on ühtlasi tuleva reaalsuse premaailm.
Andro Kööbi prepostmaailm on esteetiliselt kaunis, kuigi traditsioonilise õlimaali kõrval on ta kasutanud kõikvõimalikke materjale kollaažide ja assamblaažide loomiseks ehk traditsioonilise kahemõõtmelise maali sissetungimiseks reaalsesse maailma, olgu siis galeriis või kellegi kodus. Just see peitmis-, katmis-, aga ka invasioonimäng lööb ilusasse maailma mõra, mitte just suure, aga piisava, et tekitada vastuvõtjas kerge ebamugavustunde.
Pildipindu kattev raster ei lase vaatajal imetleda kogu seda möödunud aegadel suurte valitsejate loodud ilu, kujutada ette suurejoonelisi pidustusi ning kõrgseltskonna kauneid tualette. Kuigi selle maailma vägevaid kiputakse mäletama eelkõige selle positiivse läbi, mida nad maailmale on jätnud, on nende tegevus, nende otsused põhjustanud märksa enam halba, hävitust ning kadu. Baroksed lillekimbud toimivad selles koosluses teatrikulissilike pargipiltide fragmentidena, varjatud kurja sümbolitena. Kaasaegsed noored, sportlikud aktiivsed neiu ja noormees aga praeguse imagoloogilise aja sümbolid.
Andro Kööp hakkas näitustel esinema 1985. aastast. 1988. aastal oli ta üks Eesti Disainerite Liidu asutajaliikmeid ja grupi Neoeksprepost loojaid. Kunstihariduse omandas ta aastatel 1991-1995 Eesti Kunstiakadeemias (või Tallinna Kunstiülikoolis, nagu seda õppeasutust siis nimetati) moekunsti erialal. Pärast seda on ta tegutsenud nii disaini (moe, aga ka sisekujunduse) kui ka visuaalse kunsti vallas. Ta on töötanud Vikero ja Ars Interjöörprojekti firmades ning olnud Saatshi & Saatshi reklaamibüroo kunstiline juht.
Andro Kööbi abstraktsed maalid, aga ka maastiku-, interjöörimaalid, portreed, natüürmordid on omamoodi parafraasid, tõlgendused varem loodule. Tema meelistõlgendusaeg või õigemini kunsti kõnetusviis on 1960. aastad, tarbimisühiskonna ja massikultuuri visuaalne vaste popkunst. Kuid pelgalt popkunsti taustal tema maale vaadelda on lihtsustatud ning ei anna neist koguteadmist. Pildil kujutatu katmine rastri või mõne muu läbipaistva pinnaga osutab popkunstile omaste vahendite (kunstlikult erksad värvid, reklaamikunstile omaselt stiliseeritud kujundid) abil loodud maailma ehk siis 1960. ja 70. aastate reaalsuse tõlgenduse tõlgendamisele, postmaailma loomisele, mis on ühtlasi tuleva reaalsuse premaailm.
Andro Kööbi prepostmaailm on esteetiliselt kaunis, kuigi traditsioonilise õlimaali kõrval on ta kasutanud kõikvõimalikke materjale kollaažide ja assamblaažide loomiseks ehk traditsioonilise kahemõõtmelise maali sissetungimiseks reaalsesse maailma, olgu siis galeriis või kellegi kodus. Just see peitmis-, katmis-, aga ka invasioonimäng lööb ilusasse maailma mõra, mitte just suure, aga piisava, et tekitada vastuvõtjas kerge ebamugavustunde.
Käesolev pargi- ja lillemaalide näitus esitab kauni maailma telgitaguse, mõrastatud pildi. Andro Kööbi pargivaated viivad vaataja üleüldiselt kauniks peetud pargikunstiklassika juurde, prantsuse pargi parimate näidete juurde.
Pildipindu kattev raster ei lase vaatajal imetleda kogu seda möödunud aegadel suurte valitsejate loodud ilu, kujutada ette suurejoonelisi pidustusi ning kõrgseltskonna kauneid tualette. Kuigi selle maailma vägevaid kiputakse mäletama eelkõige selle positiivse läbi, mida nad maailmale on jätnud, on nende tegevus, nende otsused põhjustanud märksa enam halba, hävitust ning kadu. Baroksed lillekimbud toimivad selles koosluses teatrikulissilike pargipiltide fragmentidena, varjatud kurja sümbolitena. Kaasaegsed noored, sportlikud aktiivsed neiu ja noormees aga praeguse imagoloogilise aja sümbolid.
Andro Kööp hakkas näitustel esinema 1985. aastast. 1988. aastal oli ta üks Eesti Disainerite Liidu asutajaliikmeid ja grupi Neoeksprepost loojaid. Kunstihariduse omandas ta aastatel 1991-1995 Eesti Kunstiakadeemias (või Tallinna Kunstiülikoolis, nagu seda õppeasutust siis nimetati) moekunsti erialal. Pärast seda on ta tegutsenud nii disaini (moe, aga ka sisekujunduse) kui ka visuaalse kunsti vallas. Ta on töötanud Vikero ja Ars Interjöörprojekti firmades ning olnud Saatshi & Saatshi reklaamibüroo kunstiline juht.
Andro Kööbi abstraktsed maalid, aga ka maastiku-, interjöörimaalid, portreed, natüürmordid on omamoodi parafraasid, tõlgendused varem loodule. Tema meelistõlgendusaeg või õigemini kunsti kõnetusviis on 1960. aastad, tarbimisühiskonna ja massikultuuri visuaalne vaste popkunst. Kuid pelgalt popkunsti taustal tema maale vaadelda on lihtsustatud ning ei anna neist koguteadmist. Pildil kujutatu katmine rastri või mõne muu läbipaistva pinnaga osutab popkunstile omaste vahendite (kunstlikult erksad värvid, reklaamikunstile omaselt stiliseeritud kujundid) abil loodud maailma ehk siis 1960. ja 70. aastate reaalsuse tõlgenduse tõlgendamisele, postmaailma loomisele, mis on ühtlasi tuleva reaalsuse premaailm.
Andro Kööbi prepostmaailm on esteetiliselt kaunis, kuigi traditsioonilise õlimaali kõrval on ta kasutanud kõikvõimalikke materjale kollaažide ja assamblaažide loomiseks ehk traditsioonilise kahemõõtmelise maali sissetungimiseks reaalsesse maailma, olgu siis galeriis või kellegi kodus. Just see peitmis-, katmis-, aga ka invasioonimäng lööb ilusasse maailma mõra, mitte just suure, aga piisava, et tekitada vastuvõtjas kerge ebamugavustunde.
Pildipindu kattev raster ei lase vaatajal imetleda kogu seda möödunud aegadel suurte valitsejate loodud ilu, kujutada ette suurejoonelisi pidustusi ning kõrgseltskonna kauneid tualette. Kuigi selle maailma vägevaid kiputakse mäletama eelkõige selle positiivse läbi, mida nad maailmale on jätnud, on nende tegevus, nende otsused põhjustanud märksa enam halba, hävitust ning kadu. Baroksed lillekimbud toimivad selles koosluses teatrikulissilike pargipiltide fragmentidena, varjatud kurja sümbolitena. Kaasaegsed noored, sportlikud aktiivsed neiu ja noormees aga praeguse imagoloogilise aja sümbolid.
Andro Kööp hakkas näitustel esinema 1985. aastast. 1988. aastal oli ta üks Eesti Disainerite Liidu asutajaliikmeid ja grupi Neoeksprepost loojaid. Kunstihariduse omandas ta aastatel 1991-1995 Eesti Kunstiakadeemias (või Tallinna Kunstiülikoolis, nagu seda õppeasutust siis nimetati) moekunsti erialal. Pärast seda on ta tegutsenud nii disaini (moe, aga ka sisekujunduse) kui ka visuaalse kunsti vallas. Ta on töötanud Vikero ja Ars Interjöörprojekti firmades ning olnud Saatshi & Saatshi reklaamibüroo kunstiline juht.
Andro Kööbi abstraktsed maalid, aga ka maastiku-, interjöörimaalid, portreed, natüürmordid on omamoodi parafraasid, tõlgendused varem loodule. Tema meelistõlgendusaeg või õigemini kunsti kõnetusviis on 1960. aastad, tarbimisühiskonna ja massikultuuri visuaalne vaste popkunst. Kuid pelgalt popkunsti taustal tema maale vaadelda on lihtsustatud ning ei anna neist koguteadmist. Pildil kujutatu katmine rastri või mõne muu läbipaistva pinnaga osutab popkunstile omaste vahendite (kunstlikult erksad värvid, reklaamikunstile omaselt stiliseeritud kujundid) abil loodud maailma ehk siis 1960. ja 70. aastate reaalsuse tõlgenduse tõlgendamisele, postmaailma loomisele, mis on ühtlasi tuleva reaalsuse premaailm.
Andro Kööbi prepostmaailm on esteetiliselt kaunis, kuigi traditsioonilise õlimaali kõrval on ta kasutanud kõikvõimalikke materjale kollaažide ja assamblaažide loomiseks ehk traditsioonilise kahemõõtmelise maali sissetungimiseks reaalsesse maailma, olgu siis galeriis või kellegi kodus. Just see peitmis-, katmis-, aga ka invasioonimäng lööb ilusasse maailma mõra, mitte just suure, aga piisava, et tekitada vastuvõtjas kerge ebamugavustunde.
Vt. ka: http://www.androkoop.com/
Samanimeline Andro Kööbi isiknäitus toimus ka 18.06.2010 - 12.07.2010
Tallinna Kunstihoone galeriis: http://www.kunstihoone.ee/index.php?mode=pl_kunstihoone_yritused&yid=402&yritus=n2itus&asukoht=
KH_Galerii&aeg=arhiiv&lang
=est&club=1&page=13
No comments:
Post a Comment