Kristi Kongi (PG 2004) Tallinna Kunstihoones

Tallinna Kunstihoones avatav näitus kõrvutab erinevaid maalipraktikaid ning uurib visuaalsete kunstide vahelisi suhteid.

Reedel, 24. oktoobril 2014 kell 18 avatakse Tallinna Kunstihoones kuue noore eesti maalikunstniku näitus “Can't go on, must go on” / “Võimatu minna, kindlasti minna”. Näitus toob vaatajani kuue kunstniku eriilmelise lähenemise maalile, vaadeldes seeläbi nüüdse maalikunsti võimalusi laiemalt. Osalevad kunstnikud on Mihkel Ilus, Kristi Kongi, Katrin Koskaru, Mihkel Maripuu, Anna Škodenko ja Mart Vainre, näitust kureerivad Elin Kard ja Mihkel Ilus. 

Näitus jääb avatuks 30. novembrini 2014.

Näitus "Can't go on, must go on" / “Võimatu minna, kindlasti minna” Tallinna Kunstihoones avab värskeid suundumusi noorte eesti maalikunstnike seas. Läbi kahe aasta kestnud kuue kunstniku koostöö toob vaatajani võimaluse näha autorite sarnasusi ja erinevusi. Osalevaid kunstnikke seob ühine taust, kuid lähenemiste eriilmelisus kirjeldab nüüdse maalikunsti võimalusi laiemalt. Näitus kõrvutab erinevaid käekirju ja maalipraktikaid ning uurib suhteid ja mõjutusi erinevate visuaalkunstide vahel. Näitusel on keeruline tuletamisprotsess algmaterjalist kõrvuti väljapoole pööratuse ja installatiivsusega; kohati hedonistlik-nartsissistlik esteetika vastamisi sügavate sisekaemuste, enese- ja ühiskonnakriitikaga. Nende näiliste vastanduste taustal on näitusel osalevatel autoritel selge ühine nimetaja - mõtlemine ja tegutsemine sarnastes registrites ehk vaadeldes maali kui nägemise kirjeldamise viisi.

Näitusel osalevate kunstnike tänast loomingut võiks iseloomustada järgnevate märksõnadega:
Mihkel Ilus (1987): maali formaadi ümberhindamine; maali installatiivsus; ruumi tundlikkus ja ruumi integreerimine teosesse; maali osadeks lahti võtmine ja selle rekonstrueerimine oma reegli järgi; fookus materjalil; füüsilisus vs illusoorsus; kollaaž.
Kristi Kongi (1985): mõõtkavad ja töö ruumiga; maali installatiivsus; enesepeegeldused läbi maali; oma loomingulise teekonna ja muutuste dokumenteerimine; privaatse ja avaliku ruumi küsimus.
Katrin Koskaru (1977): arhitektuuripoliitilisus; maal kui tõmmis, dokument; territoriaalsus; nähtamatu jäädvustamine; maali installatiivsus; ootamatutes, samas argistes olukordades eksponeerimine; algmaterjali mitmekordne kodeerimine.
Mihkel Maripuu (1987): maali installatiivsus; meediumite vaheline ja -ülene kommunikatiivsus; kaasaegse visuaalkeele väljatöötamine; post-internet; anonüümsete hoiakute rõhutamine; digitaalse visuaalobjekti originaalsuse kadumine.
Anna Škodenko (1986): nägemisulatus; lumemaastikud; visuaalse informatsiooni vähesus; Prisoner’s Cinema; algmaterjali mitmekordne kodeerimine; detailne läbitöötatus; installatsioon optimaalse vaatamiskogemuse saamiseks; ajalisus vs igavikulisus.
Mart Vainre (1988): üksik ja üldine; subjektiivsus ja objektiivsus; originaal ja repro; bad painting; enesevaatlus.