Mikk Jäger 2014
Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna magistrantide näitus.
Hanna Piksarv (PG 2008), Ihan Toomik, Kaarel Kütas, Mikk Jäger (PG), Sven Parker
Kuraator Kirke Kangro (PG 1993)
Näituse keskmes on vormide võimalik hierarhilisus ja positsioonid ning esteetikaküsimused - mille poliitilisele iseloomule viitab Jacques Rancière. Küsimust, kes on see, kes tajutava üle otsustab, esitatakse ka kunsti enese siseselt ning vaatluse all on kooskõla meelelise esitusviisi ja selle andmete tõlgendamise režiimi vahel.
Mateeria kahtleb oma rollis olla alluv - nii, nagu võiks kahelda iga kontrollitav positsioon.
Hanna Piksarv kasutab traditsioonilist skulptuuritehnikat – metallivalu. Skulptuuri valamine toimub aga otse ruumi ning ilma eelneva teadmiseta või kavatsuseta selle kuju kohta.
Mikk Jäger esitleb kolmemõõtmelist vaikelu, kus tinglikus interjööris on eluta objektidele omistatud kavatsuslikkus. Installatsioonis on kasutatud ühe elemendina psühhiaatriahaigla mahakantud aknaid.
Sven Parkerit huvitab eksponeeritava tinglikkus ning vaataja eeldused sellele. Postament järgneb vormilt selle peal eksponeeritavale kunstiobjektile, pretendeerides nii hoopis ise kontseptsioonikandja rollile.
Ihan Toomiku tööd on lõigud ruumidest maali formaadis. Maalidega koos on ruumist kaasa lõigatud ka heli.
Kaarel Kütas esineb näitusel ainsana figuratiivse skulptuuriga. Kohtuvad mateeria ja sellele omistatavad emotsionaalsus ja müütilisus.
Näituse keskmes on vormide võimalik hierarhilisus ja positsioonid ning esteetikaküsimused - mille poliitilisele iseloomule viitab Jacques Rancière. Küsimust, kes on see, kes tajutava üle otsustab, esitatakse ka kunsti enese siseselt ning vaatluse all on kooskõla meelelise esitusviisi ja selle andmete tõlgendamise režiimi vahel.
Mateeria kahtleb oma rollis olla alluv - nii, nagu võiks kahelda iga kontrollitav positsioon.
Hanna Piksarv kasutab traditsioonilist skulptuuritehnikat – metallivalu. Skulptuuri valamine toimub aga otse ruumi ning ilma eelneva teadmiseta või kavatsuseta selle kuju kohta.
Mikk Jäger esitleb kolmemõõtmelist vaikelu, kus tinglikus interjööris on eluta objektidele omistatud kavatsuslikkus. Installatsioonis on kasutatud ühe elemendina psühhiaatriahaigla mahakantud aknaid.
Sven Parkerit huvitab eksponeeritava tinglikkus ning vaataja eeldused sellele. Postament järgneb vormilt selle peal eksponeeritavale kunstiobjektile, pretendeerides nii hoopis ise kontseptsioonikandja rollile.
Ihan Toomiku tööd on lõigud ruumidest maali formaadis. Maalidega koos on ruumist kaasa lõigatud ka heli.
Kaarel Kütas esineb näitusel ainsana figuratiivse skulptuuriga. Kohtuvad mateeria ja sellele omistatavad emotsionaalsus ja müütilisus.
Rohkem pildimaterjali: http://galerii.kultuurimaja.
No comments:
Post a Comment