foorum@artun.ee
SA Tallinna Kunstihoone Fond ootab Teid
Urmas Pedaniku näituse "Vaated" avamisele kolmapäeval, 10. märtsil kell 18
Tallinna Linnagaleriisse.
Kuraator Reet Varblane
Näitus on lahti 11. - 28. 03. 2010
Urmas Pedanik tuli Eesti kunsti 1970ndate hüperrealismi lainega. Huvi linna, linnaruumi kui iseseisva organismi, inimese loodud keskkonna ning looduse kooseksisteerimise võimaluse ning võimatuse, dialoogi ja üksteisele vasturääkivate monoloogide vastu tekkis üsna loogiliselt kunstiinstituudis tööstuskunsti erialal õppimise ajal. Seda enam, et mõned aastad varem olid instituudi disainierialal hariduse omandanud Ando Keskküla ja Andres Tolts. Veelgi enam: Keskküla, Toltsi ja Pedanikku seovad gümnaasiumiõpingud Tallinna 46. Keskkoolis (praegune Pelgulinna Gümnaasium) ning iseäranis Ludmilla Siimu kunstitunnid.
Kuigi Urmas Pedanik on viimased kakskümmend viis aastat aktiivsest kunstielust kõrval olnud, on tema tollal maalitud linnapildid ehk vaated, nagu ta neid ise nimetab, tuttavad ka neile, kes tema töid tollastelt väljapanekutelt ei mäleta. Urmas Pedaniku 1970ndate ja 80ndate fotorealistlikud linnavaated ning elektriskeemid on muutunud meie tolle aja kunsti krestomaatiaks.Urmas Peadniku tollaste maalide kohta ongi õigem kasutada fotorealismi, mitte meil enam levinud hüperrealismi mõistet: ta kasutab pildiruumi organiseerimisel fotomeediumi abi ning arvestab ka fotoeripäraga, kuid tema töödes puudub XX sajandi viimase veerandi metropolide klaaspilvelõhkujatele omane hüperreaalsus. Pedanik on lähtunud Eesti tollasest linnast, tundes huvi ainukese n-ö suurlinna, pealinna Tallinna kõrval väikelinnade Pärnu, Kuressaare, Narva vastu. Ka Tallinna puhul ei keskendunud ta tollase, nõukogude modernistliku arhitektuuuri, kaasaegse linna edasiandmisele, tõlgendamisele, vaid tema huvikeskmes on pigem kas vanalinn, mida vaatamata valitseva valitsevale ideoloogiale on ikka romantiliselt kauniks ja eripäraseks peetud, või siis sisseelatud, omaksvõetud 1930ndate hooned.
Kunstniku tollaseid linnavaateid iseloomustab metafüüsilisus: pehme maalimisviis, loodus- ning arhitektooniliste vormide kõrvutamine on lähedane XX sajandi alguse romantiliste linnapiltidele; inimtühjus ning kujutatud objekti ja looja/vaataja distants loovad anonüümse, vahendatud, igavikulise atmosfääri. Kuid vaatamata vahendatusele, on autori kohalolek 1970ndate ja 80ndate alguse töödes olemas.
Käesolevat näitust ehk "Vaateid" nagu on autor seda võimalikult lihtsalt ja neutraalselt nimetanud, võiks iseloomustada vastanduste reaalsus/virtuaalsus, kohalolek/võõrandumine, väikelinn/metropol või triaadi "metafüüsiline", "reaalne", "virtuaalne" või ka ladina keelt ning meelt appi võttes mõiste "ab oppido ad urbem" (väikelinnast suurlinnani, sest "urbs" ehk suurlinna oli käibel vaid maailmalinna Rooma puhul) kaudu. Väljapanek on tollaste, 1970ndate ja 80ndate linnapiltide ning nende arenduste ehk skeemide ja praeguste, arvuti emaplaatide kui megapoliste (ehk urbside) koondkujude, XX sajandi 70ndate ning XXI sajandi 10ndate ehk nõukogude tegelikkuse ja arenenud kapitalismi dialoog. Aga ka Urmas Pedaniku dialoog iseendaga nüüd ja kakskümmend viis aastat tagasi.
Urmas Pedaniku "Vaated" on Tallinna Linnagalerii 2010. aasta linnatemaaika teine väljapanek.
Reet Varblane
No comments:
Post a Comment